Kogu leivajutu jätkuks on paras uuesti rääkida minu taignavisplist, mille ma umbes kolm aastat tagasi koju muretsesin. Viimastel nädalatel juuretise ja leivategemisega jahmerdades on sellest abilisest palju tolku olnud. Muidugi kõlbaks (puu)lusikas samahästi segamiseks, kuid spetsiaalse vispliga läheb asi palju kergemalt. Puulusika puhul kleepub tainas tompu ning aegajalt peab seda siis lusika küljest ära lükkama. Traat aga läheb taignast väga kergelt läbi. Arvestades, et ühe leivategija soovitusel tuleks tainast päris pikalt segada (ma ei sõtku seda), siis taignavispel on peaaegu asendamatu, vähemalt minu jaoks :) - mis sest et mul malmpanni kasutusest musklid aina tugevamaks lähevad ;) Märkasin, et Amazon pakub köögiriista taani taignavispli nime all ning erinevas suuruses - minul on kõige suurem.
Muide, avastasin, et Ameerikamaal müüakse lausa läbi interneti juuretist - mida lausa 18.sajandist saati elus hoitud! Muidugi valge saia oma, aga ikkagi! Ega Eestis pole veel keegi sellise äriideega välja tulnud? Peaksin vist tagasi kiirustama ning asja käiku panema, enne kui teised suure juuretisemüügiga rikkaks lähevad :D
Viimaks pilt leivast nr.5, mille ma täna hommikul enne tööle minekut valmis küpsetasin. Tom tuli koju ning imestas, kuidas küll maja küpsetamislõhna täis on, kui kedagi kohal pole. Lisasin seekord peotäie päevalilleseemneid. Leib kerkis seekord vohinal, pean vist hakkama pisut suuremat kogust tegema ning kaks vormileiba valmis küpsetama, või pean mahukama vormi leidma. Olen ikka katsetamiskäigus, mängin pisut jahu ja soola ja suhkru ja linnase kogusega, et just seda õiget vahekorda leida, mis annab kõigile meelepärase leiva. Ahju panen ikka 190 kuumusega ning poole pealt viin 180le. Kokku on leib ahjus umbes tund aega. Oleneb ilmselt ahjust, ma kasutan meie pliidi väiksemat ahjuosa, mis kõrgema kuumusega hakkaks leiba kõrvetama (läbi proovitud :) Pliidil on kaks ahju, alumine tavapäraselt suur ja ülemine pisike - hea väiksemate küpsetiste puhul kasutusele võtta, meil ei ole sahtlit pannide jaoks.
Kohe on näha, kuidas leiva tekstuur paraneb lausa iga küpsetamisega. Hoia oma juuretist nagu silmatera!
VastaKustutaÜ.
On tõesti nii, et ma näen iga korraga, kuidas asi järjest paremaks läheb. Ainult maitse poolest on leib iga kord pisut isemoodi :) Sest teen siian kõike sisetunde järgi. Aga väga põnev on see tegemine :D
VastaKustuta