Samas on huvitav, kuidas Eesti elades raamatupidaja amet just mingit erilist imetlust ei tekitanud - töö nagu töö ikka, kui siin chartered accountants ehk eesti keeli raamatupidajad, oma ameti üle päris uhked on. Arvestades, et riiklikul tasemel on neil õigus näiteks teatud dokumente kinnitada (isikut tuvastada teatud juhtudel), siis ehk on selleks ka põhjust. Teoreetiliselt on nad ju ausad, kes iial ei valeta ja loomulikult on õiglased ja erapooletud ja nii aina edasi. Samas on huvitav, et ameerikamandri eestlastest chartered accountants ei taha milligipärast sugugi lihtsalt raamatupidaja tiitlit kanda ;). Viimane on tingitud ehk sellest et siinsed bookkeepers, kes tõlgituna ka raamatupidajad on, ei pea selleks ülikoolis käima, piisab ka vähematest kursustest. Ma ei teagi, kuidas siis seda vahet peab tegema, diplomeeritud raamatupidaja, kes teab seadusi viimase kui kriipsu ja punktini ja diplomeerimata raamatupidaja, kes oskab ainult numbreid kokku lüüa? :D
Mari luges mulle hiljti ette järgmise katkendi:
In all of Brute's legion, there was no more dreaded division, no section more coldly ruthless, no battalion as unforgiving or merciless.
Accounting.
...
Around the edges the simple model of the dreaded ninth circle of hell was inscribed: “Better evil through profit.”
-In the Company of Ogres by A. Lee Martinez
Kogu lugu ei ole sugugi suunatud raamatupidajate vastu või mahategemiseks, sest neid on kohe kindlasti igal pool vaja. Lihtsalt mõned tähelepanekud. Pealegi on mul tunne oma tööd tehes, (muuhulgas tüdrukute lasteaika aastatel vabatahtlikuna lasteaia rahade järele vaadates), et mulle oleks see raamatupidamine päris hästi sobinud. Kõige põnevam on kindlasti vigade taga ajamine ;)
Kogu lugu ei ole sugugi suunatud raamatupidajate vastu või mahategemiseks, sest neid on kohe kindlasti igal pool vaja. Lihtsalt mõned tähelepanekud. Pealegi on mul tunne oma tööd tehes, (muuhulgas tüdrukute lasteaika aastatel vabatahtlikuna lasteaia rahade järele vaadates), et mulle oleks see raamatupidamine päris hästi sobinud. Kõige põnevam on kindlasti vigade taga ajamine ;)
Eestis tehakse neil ka vahet. Enam ei ole revidendid - nüüd on audiitorid. On tavalised raamatupidajad, on bilansivõimelised (ehk siis need, kes raamatupidamise aastaaruande suudavad kokku panna) ja on audiitorid, kellel on vaja oma töö tegemiseks eraldi luba (võid täpsemalt vaadata www.audiitorkogu.ee). Nagu juuraski on sama "põhja" peal palju eri ameteid eri nõudmistega - et on juristid, on advokaadid ja kohtunikud jne.
VastaKustutaMu muuseas teen nii raamatupidamist kui ka sisemist finantskontrolli :) Vigade taga ajamine on see kõige hullem asi maailmas!!! Kujuta ise ette, et Sul on aasta jagu tuhandetes finantskandeid ja mingi 10 senti ei klapi. Nii mõnigi hall juuksekarv mu peas on vist sellest pärit.
Ja noh ... inimesed, kellel puudub "korralikkus", vihkavad mind töö juures. Minu nimi on sõimusõna mõne jaoks, aga samas ka hirmutamiseks piisav.
Tunnistan oma võhiklikkust. Seda oligi arvata :) Minu sentide tagaajamised on siiski palju lihtsamat sorti, kui näiteks kassad ei klapi või mõni konto rivist väljas. Pigem on see vaheldus ja mõnus ajutöö muude kohustuste kõrval. Kui aga seda iga päev tegema peaks ja veel aasta jagu pabereid kuhjas laual, siis kujutan ette, kuidas mu huvi kiiresti kaob :)
VastaKustutaHea raamatupidaja on juhi/ettevõtja parim tugi ja abiline. Minu lugupidamine neile!
VastaKustutaMinu lugupidamine ja hirm :D Väga hea märkus, Piret! Tean seda omast käest, seadsime Tomiga Rootsis sisse ühe esimestest raamatupidamisprogrammidest (rootsi keeles), mis firma eestlasest omaniku elu palju lihtsamaks tegi. Minu esimene kokkupuude raamatupidamisega ja hea õping, nii rahaliste asjade osas kui rootsi keeles (kummaski polnud ju me väga tugevad). Firma omanik arvas, et me võiksimegi selle ala peale jääda :D Aga muidugi tulime siis hoopis teisele poole ookeani muude asjadega tegelema :)
VastaKustutaOlin Eestis olnud 30 töötajaga eraettevõttes ainuke kontoritöötaja (algdokumentide koostamisest aastaaruannete tegemiseni iga paber oli minu teha, igal aastal kontorollis audiitor ka aastaaruande üle ja tegi pistelist kontrolli) 5 aastat, kui ettevõtte omanik minult küsis, et kas ma olen bilansivõimeline :) Omanikuks saamiseks polnud tol ajal ju muud vaja kui riskijulgust võtta laene, tuttavaid äripartnereid ja äriideed ka muidugi. Kui palusin omanikul mõnda dokumenti vormistada, mis tegelikult oleks olnud tema töö, ta ütles "ma parem lähen kaevan kraavi, sa tead ju mind". Tean jah teda, ta on mu hea sõber. Aga raamatupidamisest sai seal töötatud 19 aasta jooksul üsna kõrini. Paraku teen olude sunnil seda tööd teises riigis ikka edasi ja ma tõega ei salli aruandeid :) Kuigi raamatupidamisprogrammid teevad enamuse tööst ära. Raamatupidamisoskus on elus päris kasulik oskus, aga no on igav töö.
VastaKustutaRevidendid on meil samuti endiselt olemas - maksuametis on maksurevidendid.
VastaKustutaAudiitorid on Eestis erinevad, sõltuvalt sellest kas nad töötavad riigikontrollis või erasektoris, kas nad on vannutatud või mitte. Ühesõnaga, süsteemi korrastamine muudab asjad keerulisemaks :)
Raamatupidajad on siin süsteemis vaat et kõige kehvemas seisus - ülemal on talle omad nõudmised, kontrollijail omad :)
Oh, kui keeruline see kõik on :)
VastaKustutaMa pole küll siin eriti süvenenud, kuid nii palju kui olen aru saanud, siis kõigi nende erinevate ametinimede taga on ikka raamatupidamise õppimise eeldus.
Reede... kujutan väga hästi ette, kui oluliseks mõned töötajad võivad muutuda :) Ja paarkümmend aastat sama tööd teha, kui hing vahel muu järele igatseb, on suur saavutus! Ma tean :D