Sattusime sinna vanade majade vahele päris õigel ajal, kui Leigarid oma pidu pidasid. See oli meil ka üks esimestest käimistest, nii et Heli jaoks kohe väga pidulik algus :) Minu tüdrukutele meeldis loomulikult väga külakiik. Sellel sai ägeda hoo üles võtta. Ainult Heli hoidis siiski tagasihoidlikult eemale.
Muuseumis oli ka eluringi teemaline kujundus erinevate talude vahel ära jagatud, sünd, surm, pulmad jne. Kahjuks jäid pulmad nägemata, oleks huvitav olnud, sest see oli Emmaste traditsioonide järgi (sealt kus mu ema pärit on). Surmatalus lasti lindilt koputusi ja siis hakkas äkki kume hääl hüüdma: "Maaari! Maaari!" Alguses ei saanudki aru, et vaimud Mari hõikasid. Proovisin "taluperemhega" nalja teha, kas siin on nõnda seatud, et külaliste nimed teada ning siis vaimud hõikavadki. Aga mees oli väga tõsise olemisega või õieti kiirustas lõunale. Viimane seik oli pisut imelik, sest taluuksed pandi lukku ning külalised võisid külastamisest suu puhtaks pühkida. Ei tea, kas seda kuidagi teistmoodi organiseerida ei annaks... Saan aru küll, et ega nad just palju raha oma töö eest saa, aga ikkagi...
Pean samas nimetama, et saime väga meeldiva kogemuse osaliseks, kui paari daamiga juttu puhusime, kes oskasid ajaloost huvitavaid fakte välja tuua. Hulgaliselt plusspunkte nendele töötajatele. Küll on hea, et nad parasjagu lõunal polnud :) Nädala sees ei tasu ilmselt ka sinna külla minna, sest osa taludest on kinni... Ei saa päriselt aru kogu sellest süsteemist. Ehk saaks rakendada rohkem vabatahtlikke sinna? Kooliõpilasi väikese tasu eest? Aga olen muidugi võhik sellel alal.
Tundub, et teil oli väga vahva ja kiire reis. Kahjuks seekord kokku ei saanudki, ka mul oli just sel ajal väga kiire aeg puhkusel. :)
VastaKustutaAga küllap järgmisel korral näeme jälle! :)
Kindlasti :)
VastaKustutaMa kàisin pòhikooli ajal kahel talvel (2 nàdalat) EVM tòòl ;)
VastaKustuta