Reis tagasi

Esmaspäevane lennureis tõi mind koos Kirke ja ta sõbrannaga tagasi. Kolm ja pool nädalat läksid seekord eriliselt kiiresti, sest ei möödunud päevagi, mil ma poleks midagi ette võtnud. Ei mingit niisama puhkust ja lebotamist. Olin turist mis turist! Fotokas igal pool kaasas, nii et Kirke juba mu üle nalja hakkas tegema :)  Kuna aga H ema palus rohkelt pilte, siis püüdsin oma lubadust usinalt täita. Tom hakkas mul kohe kurtma, miks ma vähemalt pilte üles ei pane, kuid kokkuvõttes avasin vaid korra arvuti. Facebooki sai mõni pilt seinale, et armas kaasa liiga turri ei läheks :D  Kirke ei jõudnud siis nendel kordadel ohkida: "Ah, neid noori küll, muudkui oma Facebookis!" :D  Aga telefoniga oli seda lihtne teha. Teksti eriti seal toksida ei taha.

H jäi igal juhul rahule. Arvas, et kui kutsume uuesti, siis ta ära ei ütle. Vähemalt seegi hea. Sest eks mul oli vahel natuke raske temast aru saada, kas minu jaoks huvitavasse kohta minek päriselt neiule meeldis ka. Eks see väsitas pisut. Tutvustasin teda mõnikord kui oma kolmandat last. Ja ka kui Kirke koolisõbrannat. Ta oli ühel hetkel öelnud (st kirjutanud) Kirkele, et ma võiks teda tutvustada kui pere liiget :)  Selle peale otsustasime talle eestikeelse nime anda. Tiiust sai meie esimene valik, mulle endale meeldib Madli. Viimaks sai ta aga nimeks Heli ja et ikka uhkem, siis keskmisteks nimedeks Tiiu Madli. Heli muidugi on omamoodi mitmetähenduslik, sest ta ei räägi ju ;)

Lennureis ise läks vahejuhtumiteta võrreldes siiatulekuga. Igaks juhuks viisime kalli õe abil kohvrid päev varem lennujaama, eriti kui olin Estonian Air käest emaili saanud check-in kohta, mis jälle kord meid kolme alt vedas. (Mari oli juba selleks ajaks kenasti Torontos uue parema Finnairi lennuga :). Oli hea, et varem kohale ilmusime, sest esimene teade väga kena ja lahke teenindaja poolt oli: "Teie piletitel on mingi probleem!" Ta jalutas minuga Estonian Air piletikassasse, kus teine viisakas neiu teatas, et kõik peaks siiski korras olema ja ta võib meile ikka check-in ära teha. Ma tean, et nüüd peaks kõik elektrooniliselt toimuma ja lennujaamas võid 10 eurot abi paludes maksta, sellekohane silt on lausa letil üleval. Aga meie eriline olukord tühistas selle nõude ära (kena teenindaja nimetas, kui hea, et me kohale tulime, hommikul võib neil väga kiire olla ja kogu toimetamine võttis ikka tükk aega). Kas E Air tunnistas vea sellega enda omaks? Kuigi ma pole siiani aru saanud, kas viga oli nende, KLMi või firma viga, kelle kaudu piletid saime. Hetkel tean, et ei kipu enam KLMi lendudele, kui ümberistumised teiste lennukitele ees ootavad. Ühelt poolt oli hea kiire lend, sest ega meil polnud aega Amsterdamis ringi vaadata, pidime kohe järgmisele lennukile kiirustama, teisalt ei taha ilmaaegu närvipinget.

Praeguseks olen enam-vähem ajavahest üle saanud. Esimesel päeval ärkasin küll kell 2 hommikul, eks ma siis unelesin kuni ülesärkamiseni. Mind ootas ees pikk 11-tunnine tööpäev ja eks ma natuke muretsesin, kuidas vastu pean. Üllatavalt hästi kokkuvõttes. Järgmistel päevadel olin kell 4 üleval ja reedel juba kell 5. See ongi põhiline, mis juhtub siia lennates, ärkad hommikul mõnda aega väga vara. Nüüd pean läbi närima oma fotodest ja eks ma siis tasapisi postita neid siia. Nii jääb ehk Tomgi viimaks rahule ;)