Kardemoni-kaerahelbe rabarberikook ehk Me ei unusta sind, Ülle!

Ma pidin täna postitama oma kõige esimese video koogitegemisest, kui mulle lõi ette väga kurb teade. Ma pühin terve päev siin pisaraid :/

Ülle Veltman ei ole oma väsimatu energia ja lahke loomuga enam meie hulgas. Mul lihtsalt ei jätku sõnu väljendamaks, kui lõpmatult kurb ma olen. Süda tõmbub kokku tema laste ja lastelaste pärast. Ja paratamatult mõtlen, et oleme sama põlvkond, ainult poolteist aastat noorem, just nii nagu mu õde. Sees lihtsalt kisendab kõik, kui ebaõiglane see on, liiga vara läks ta manalateele. Kuid haigus ei küsi vanust ega mitte midagi muud. Ning mu pragmaatilisem pool ütleb, parem kiiresti kui pikalt vireledes. Ainult kolm nädalat tagasi sai ta diagnoosi ja nüüd on ta pilvepiiril koos oma tütrega, kes paar aastat tagasi sama ootamatult vaid aastase tütre juurest võeti.

Ma ei arva, et Kanada-eestlaste kogukonnas Torontos ja selle ümbruses (aga ka kaugemal) poleks õieti ühtegi inimest, kes teda ei teaks. Ülle oli alati kõigi jaoks olemas. Vaja kringlit? Jah, muidugi, teatas ta peaaegu jooksujalu kuhugi tõtates. Vaja vastlakukleid? Saada mulle, kui mitu. Ja ära muretse, kui otsa saavad, siis toome kohe uued. Just selline ta oli, täis energiat ja naeratus näol. Mu pea hakkas ringi käima teda vaadates :-) 

Mitu aastat vedas ta Eesti Maja kohvikut, kui mina samas hoones pangatööd tegin. Ta sai nii omaseks ja lähedaseks, mis sest et me otseselt tihedalt läbi ei käinud. Viimased aastad tõmbas ta küll aktiivsest rahmeldamisest kõrvale ja pühendus lastelastele. Hommikuti metroost tööle jalutades, sattusime tihtipeale kokku, kui ta lapsevankrit lükkas. Ja muidugi pidime mõne sõna juttu ajama. Ma olin siis ka juba "varuvanaema" rollis. Nii et ühiseid jututeemasid jätkus. Minu viimane foto temast oli Eesti Maja juures oktoobri lõpus, kui ütlesime hüvasti Eesti Majale. Ja siin veel üks aastast 2008, kui ta panga koosolekul keelkastet ja söögipoolist pakkus. Esimene foto on tema Facebooki lehelt.

Nii mõnigi kurvastas, et enam ei saa Ülle kringlit või pirukaid, kui kohviku uksed kinni läksid ning otsis uusi küpsetajaid (kuigi ta jätkas siiski mingi aeg eraviisiliselt tellimusi täites). Isegi need, kes ainult varbaotsaga siinses eestlaste kogukonnas sees ja eesti keelt ei mõiganud. Aga neid "päris" tegijaid on meie hulgas ikkagi vähevõitu. Vaid üksikud. Pluss asjaarmastajad. Kuid mitte kedagi Ülle-kaliibriga, kelle sees oli nagu mingi sisemine jõud, mis ei lasknud tal käed rüpes istuda. Kringlid, vastlakuklid ja verivorstid ei maitse enam kunagi nõnda, nagu tema neid tegi. Ma usun, et ta on olnud paljudele perenaistele köögis eeskujuks ja inspiratsiooniks.

Kuna ma olin just oma filmikesega peaaegu valmis jõudnud, siis otsustasin, et pühendan selle minu kõige-kõige esimese kokandusvideo Ülle mälestuseks. Ma tean, et ma pole mingi ei-tea-mis-tegelane, kelle puhul selline asi mingit suurt väärtust omaks, aga ma tundsin, et mul oli vaja teda natuke enda jaoks jäädvustada, ning see tundus just õige. Ja, jah, ma toetan Keskust tema nimel, sest ta on tõeliselt väärt seda, kui näiteks köök või söögisaal või kasvõi laud, kus kringlit vormitakse, tema nimeliseks saab. 

Liiga vara lõigati su elutee katki. Puhka rahus, Ülle! Me ei unusta sind iialgi! 

Ülle nimel võib teha annetusi eestlaste uue keskuse ehitamiseks - KESKUS International Estonian Centre. 

Kardemoni ja kaerahelbe rabarberikook 

Mugandatud minu poolt ühe rootsi retsepti alusel :-) Mul neid Rootsist hulgaliselt kaasa toodud, ja eks vahel saa ka netist natuke otsida. Videos teen õieti topeltportsu, sellepärast on ka seal 4 muna. Oleks natuke mõelnud, siis oleks... kõik ju paremini võinud olla ;-)

Ahi 200C. Küpseta 15 kuni 20 minutit.
Vahusta:
2.5 dl suhkrut 
2 muna 
1 tl vanillisuhkrut
Näpuotsaga soola
Vahustatud segule lisa aeglaselt:
100 g sulatatud ja jahutatud võid
2 dl piima
Sega kokku: 
4 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
Lisa kuivained munasegule.

Sega valmis rabarberisegu:
200 g väikesteks tükkideks lõigatud rabarber (mul on tavaliselt küll rohkem, eks siis saab silma järgi vaadata, kui palju tärklist ja suhkrut võib juurde panna)
0.5 spl tärklist
1.5 spl suhkrut
1 tl jahvatatud kardemoni (kasuta värskeid seemneid, maitse tuleb tugevam)

Sega nüüd rabarberid taignaga.

Valmista kate:
1.5 dl kaerahelbeid või rohkem (kasutasin suuri helbeid, aga võiks ka väikeseid)
3 spl suhkrut
50 g sulatatud võid
1 tl vanillisuhkrtu
1 tl jahvatatud kardemoni (kardemoniga pole vaja kokku hoida)  

Laota tainas õhukese kihina pannile ja kata kaerahelbeseguga (võib ka muffinivorme kasutada, aga mulle meeldib plaadikook rohkem). Küpseta umbes 15 kuni 20 minutit 200C ahjus.

Head isu ja hoidke ennast!