Tegusid täis päev

Hommikul kell 4 äratas vana koer Koko mind üles, nii nagu ta nüüd armastab mul kangesti teha (kahjuks). Lasin ta korraks välja ja proovisin uuesti magama jääda. Üsna tulutult alguses. Sain isegi Toomasega vesteldud teemal, kas minu vana telefon (Pixel 4a) töötab ikka nii nagu peab. Töötab küll, ainult suure mehe käes on vist probleemid tema väiksuses. Ei saa niisama näppudega vehkida ning loota, et asjad õieti lähevad :D Igal juhul, kui uni hakkas lõpuks 6 ajal tulema, siis alustas koer jälle laamendamist. Või, noh, niutsumist. Ma olen pannud ta suurde tuppa oma pesasse rihma otsa, sest ei suutnud enam leppida sellega, kui ta meie magamistoas otsustas vähemalt 97 korda öösel end üles ajada ning ringi komberdada. Nüüd on ta ainult ära õppinud, et kui häält teha, siis keegi jookseb ta juurde... Ma ütlen, koerad treenivad meid veel paremini kui meie neid!

Läksin siis ja heitsin suurde tuppa tema juurde diivanile pikali (tal vaja ilmselt lihtsalt lähedust) ja proovisin jälle magada. Kuni pliit hakkas laamendama, või õieti küll teatas läbilõikava signaaliga, et on töökorras. Ilmselt läks elekter vahepeal ära. Väljas müristas päris võimsalt meil siin vahepeal. Peale kõike seda rõõmsat sekeldamist koeraga,  ärkas juba vanem tütar, kelle pidin viima periodontisti juurde. Tal oli ühe hamba ige kadumas. Ilmselt tegemist breketitega, sest alumistel hammastel on ikka mingi metall küljes ja sealt kukkus midagi välja. Kuna kõik see suurem protseduur (igeme plastika), siis antakse tugevamat narkoosi, ning keegi peab ta koju viima. Kohapeal selgus, et mul on vähemalt 3 tundi aega. Koju ei hakanud minema. Kolasin hoopis ühes poes ringi ja siis veel poolakate Starsky toidupoes. Neil on kolm asukohta, meie jaoks lähim vist kõige väiksem. Ega ma sealt eriti midagi lõpuks ei ostnudki. Avastasin ainult, et meie Eesti jäätiste ja Aura mahladele on lisandunud Anneke šokolaad. Ja nad on nüüd Ukraina toodetele juurde pannud sini-kollase tähise ja kirja Product of Ukraine. Väga hea mõte, sest muidu pidi pidevalt otsima, kus asi on tehtud. Paljud ostavad juba põhimõtte pärast nende tooteid, et sedaviisi toetust jagada.

Igal juhul, lõpuks korjasin punaste silmadega tütre üles ja sõitsime läbi kohati läbipaistmatu äikesevihma koju tagasi. Oh, seda närvipinget maanteel! Kodus tegin kärmelt kartuliputru ja lõhet, midagi, mis lapsel kergem süüa. Tarretise jõudsin ka külma panna ja vahukoort vahustada. Kuigi ega ta polnud seda nägu, et süüa oleks tahtnud. Neiul oli keelatud isegi näoilmeid muuta. Mis tähendas, et ma suurt aru ei saanud, mis tunded tal sees valitsesid.

Lõpuks siis oma pisipreilile kooli vastu. Ütlesin talle, et kui ma magama jään ja norskama hakkan, siis peab ta mind üles ajama. Mis talle väga nalja tegi. Aga ma lahkusin kiiremini kui tavaliselt. Ema-isa tulid pisibeebiga arsti juurest ning lubasid mul oma tütre eest hoolitsema minna. Koju jõudes vaatasin, et tütrega kõik hästi ning keerasin hoopis magama. Selline päev siis mul!

Peaaegu oleks unustanud. Kui keegi jäi vaatama seda kena pilti "minust". Ajaviiteks, kui silmad lahti tegin, siis mängisin Tiktoki filtritega. Neil seal nüüd hulgaliselt AI asju. Nõnda näen ma välja drag-queen filtriga :-) Väga sobilik ju hiljuti vastu võetud otsusele Eestis ;-) Mina olen igatahes otsusega väga rahul, mis sest et minuealised ning minust vanemad just härrasmehed turri kipuvad minema. Kanadas on abielu kõigi täisealiste inimeste vahel lubatud, ükskõik kuidas nad end defineerivad. Ning sellest on kindlasti pigem rohkem rõõmu olnud neile kui ei tea mis probleeme.