Kui midagi on liiga hea, siis ilmselt nõnda ongi

Toomas juba valgustas, kuidas me oleks ilmselt sisse kukkunud ühe teenuse pakkujaga. Vahel ei oska muud mõelda, kui et peab ikka mitu korda ennast näpistama, et mitte nii kergelt kuldsuust müügimehe jutuga kaasa minna. Aga enda õigustuseks võib vist öelda, et me oleme siin juba tükk aega teadnud, kuidas sissesõidutee laguneb, ning midagi peaks üsna varsti ette võtma. Kui siis keegi uksele koputab ja ütleb, et teeb kohe ära ning veel suurepärase hinna eest... nojah, polegi vaja pikemalt enam mõelda ega rääkida. Ma küll püüdsin kiiruga natuke firma kohta infot leida, ja esialgse vaatluse järgi tundus kõik hästi. Kuid panete tähele: "kiiruga"! See on nüüd küll viimane asi, millega me silma paistame tavaelus. Meil käib alati pikk otsimine ja lugemine ja võrdlemine ja ma ei tea mis veel kaasas, kui vaja rohkem (kuigi ka vahel vähem) raha välja käia. Ning siis selline auku astumine! Või vähemalt me usume, et auku astumine. Sest suutsime siiski kohe järgmisel päeval nad kukele saata. Ehk siis viisakamalt väljendades, ütlesime töö ära. Mispeale muidugi oli vaja teada põhjust (vastus oli: isiklikel põhjustel), mille järel tuli väike hädakisa, aga Toomas jäi endale kindlaks. Lihtsalt vabandas, ning jutt saigi otsa. Hiljem arutasime, et ilmselt ei hakanud ta mingeid rahalisi nõudmisi esitama, sest meie elamine on väljastpoolt küll selline, kuhu vargapoiss väga ei kipuks, vaevalt temagi midagi meilt kätte saaks :-) Meil siin ümbruses on kerkinud küllalt elamisi, mis mõnele väikese lossina paistavad. Meie pisike ühekordne punastest tellistest majake, mis vajaks siit sealt kohendamist, ei paku ühelegi huvi. Lisaks on vargad ise öelnud, et nad ei viitsi tegeleda varastamisega, kui peavad koertega hakkama saama :D

Muidugi ei teinud me taolist kannapööret liiga lihtsalt. Kõik algas sellest, et kogu asi jäi mind närima, nii et ma hakkasin rohkem uurima, millised võivad olla asfaldipanemise pettused. Esiteks muidugi hüppas kohe üles hoiatus, kui ikka midagi on liiga hea, siis... teadagi. Tavaline skeem on müüa odav teenus. Kui siis töö lahti läheb, teatatakse poole pealt, kuidas tekkisid mingid ootamatud takistused töödega, ning kogu asi läheb poole kallimaks või neli korda kallimaks või kes teab kui palju veel. Kui sa siis ei ole nõus, jäetakse kogu prügi ja kraam lihtsalt vedelema ning kaotakse nagu tina tuhka kõige nelja tuule suunas. Nüüd on kaks võimalust, kas maksad vahe kinni (ja loodad, et nad ikka hea töö teevad, mis enamasti üldsegi nii pole) või tood uue firma kohale. Tegelikult on ju kolmas võimalus, et jätadki kõik laokile. Kuigi selle puhul võib mõni naaber sinu peale kaebama minna, sest see riivab nende silmailu. Ja neljandana peaksid ise hakkama teeparandajaks.

Huvitava faktina lugesin veel, et mõnikord pakutakse tööd hoopis palju kallimalt, väites, nagu oleks tavahind palju kõrgem. Kui jääd uskuma ja ei uuri, mis ja kui palju, siis paistab asi hea. Mul on kuri kahtlus, et üks selline käiski meil ka kunagi ukse taga. Kusjuures mõlemal mehel oli iiri aktsent. Nüüd hakka või arvama, kuidas iirlased ongi üks peturahvas. Eriti veel, kui oma uuringutega leidsin mingid vanemad artiklid sellest, kuidas siin just nende juhitud grupid on isegi kinni võetud või trahvi maksnud petuskeemide eest. Veel natuke uurimist toob üles Iiri reisisellid (või mis iganes nad võiks eesti keeles olla - Irish Travellers, natuke nagu mustlased, kes ilma peal seiklevad), kes just asfaldiga äri teevad nii siinpool kui sealpool ookeani. Kasutavad mingit ülesvõetud asfalti ja puistavad selle siis sinu tee peale laiali. Märtsis kurtis üks minu kaaslinlane, et ta ei olnud isegi mingile paberile alla kirjutanud, aga mehed tulid kohale ning kiskusid naisel tee üles. Ja rohkem midagi ei teinudki, jätsid kõik kraami ta muru peale ja proovisid raha välja meelitada väitega, et nõnda oli ju kokku lepitud.

Uurisin ja puurisin ka meie niinimetatud lepingut. Mis tegelikult oli täiesti väärtusetu paber. Nüüd märkasin ka rida, milles kirjas, et kokkulepitud hind on ainult umbkaudne arvestus! Õnneks polnud kusagil märgitud ei nende- ega meiepoolseid kohustusi, või mis saaks kui üks või teine alt hüppaks. Netis surfates sain aru, et nende firma nimi ei olnud päris see, mis mul alguses ette hüppasid ja mis samuti teeparandusega tegelesid. Mingit muud infot ma ei leidnud. Hakkasin siis võrdlema kodulehe ja meile jäetud paberi ning reklaampostkaardil olevat teksti. Imelik oli see, et telefoninumbrid olid erinevad. Email oli tavaline gmail. Ning kui koduleht väitis, et nad on juba 45 aastat seda tööd teinud, siis postkaardil oli see aeg poole lühem - ainult 20 aastat. Mari tõi hiljem ka info, mis näitas, et interneti avarustesse ilmusid nad alles märtsis. 

Ning kõige lõpuks, õieti küll kõige alguseks (sest see oli üks esimesi asju, mida vaatasin), tõmbasin üles nende aadressi. Milleks ostutus üsna mahajäetud olemisega suur plats, kus oli ka hulgaliselt konteinereid ja üsna õnnetu välimusega autosid. Esimese hooga ütleks, et seal nüüd küll mingit elu ei olnud, aga kes seda teab. Kui nad tõesti reisisellid on. Siis lepivad nad hoopis teistmoodi eluga ehk võrreldes keskmise kanadalasega.

Nüüd aitab pikast jutust. Hommikul jalutasin koertega teises tänavas ja nägin neid siis töötamas. No ma ei tea. Eks kõnnin veel mööda ja vaatan, kuidas asjad seal arenenud on. Üks protsent minust mõtleb, kas äkki olekski kõik hästi läinud, aga seda teist poolt protsendist on nii palju, et unustan kohe kõik need mõtted.

Tahaks veel öelda, et see on kindlasti viimane kord, kui me mõne uksele koputaja õnge otsa satume. Toomasega maksime kunagi mingile gaasi vahendajale. Alguses oli ju soodne, aga siis hakkasin uurima asja, ning läksin otse gaasifirma juurde tagasi. Mina olen siin mingile putuka- ja närilistetõrje firma küüsi jäänud. Kuna naaber võttis selle, siis ma kujutasin ette, kuidas kõik putukad ja hiired minu maale ja majja tulevad :D Liiga hea ettekujutus oli mul. Aga selle tühistasin ka ära. Naaber ka ei uuendanud oma lepingut. Ning nüüd võib öelda, et meil mõlemal olid ajud korragapehmed. Õnneks tuli mõistus ikka pähe tagasi.

Foto Toomasest on illustratiivne, on isegi meie naabri tee pealegi. Meil on ikka täitsa suvi käimas. Viimasel on mõned meie tänava "lossid", ja ees tee, millist oleme ka kaalunud maha panna. Kuigi see on hulga kallim ja ei pea nii kaua vastu kui asfalt. Me siin arutame veel seda asja ja loodetavasti lahendame varsti tee probleemi ära. Enne kui see täiesti taimede poolt üle võetakse või ära vajub. Ei teagi, kumb enne juhtub :D

P.S. Loe siit, kuidas kõik lõppes 🙂