Sudokud ja ristsõnad

Käisin nädal tagasi Tartus (st ikka Torontos, aga Tartu College'is), kus kohal külalised Eestist. Üks on suur ristsõnade koostaja ja toredate lasteraamatute autor Tarmo Tuule (kes on ka Eesti lauamängu looja) ning teine sudoku maailmameister (õieti küll seekord hõbemedalimees) Tiit Vunk (kes vabal ajal siiski ametniku tavatööd teeb). 

Kui paljud meist on õieti mõelnud, kes täpselt koostab ristsõnu või kust tulevad sudokud. Tänapäeva noor võiks kohe öelda, et arvutid suudavad selle ära teha, ning loomulikult AI. Ning tõesti suudavadki, kuigi nagu spetsid nimetasid, siis saavat isegi sudoku puhul kohe aru, et inimese käsi pole seal mängus olnud. 

Kujutan ette, et ühendades ristsõnad lisaks eesti keelega ja meie kultuuriga, on arvuti koostatud tulemus üsna nadi. Nii et mõned töökohad on veel tõenäoliselt päris pikalt turvaliselt olemas. Kuigi... kui palju on neid vaja, on juba iseküsimus ;-)

Huvitav fakt veel. Kui Kanadas ja paljudes muudes maailmanurkades on kasutusel klassikalinee ristsõna, kus ruudustik ees ning küsimused all reas, siis Eestis eelistatakse juba ammu skandinaaviapäraseid lahendusi, kus küsimus on peidetud ruutude sisse. Kuigi sel puhul peab koostaja olema väga nutikas, et mõne sõnaga oodatud lahenduse jaoks vihje anda. Saime ka teada, et nii Soome kui Rootsi pidid vägikaigast vedama, kumb täpselt sedatüüpi ristsõnad välja mõtles.

Mina muidugi küsin hoopis, kust ristsõnad üldse alguse said :-) Tuleb välja, et millalgi 19.sajandil Inglismaal koostati neid üsna algelisel kujul. Esimene trükitud mõistatus ilmus aastal 1913 New York World väljaandes. Koostajaks 1890ndatel Ameerikasse läinud briti kodanik Arthur Wynne. Sealt edasi mõeldi 30ndatel välja lauamäng Scrabble. Üldse olevat päris raske leida antikvariaadist väljaantud ristsõnu. Samas napsasin pildi mõnest, mis meile vaatamiseks toodud ja mille lahendamine oli ammusel ajal pooleli jäänud. Eks enamasti lahendati ära, nii palju kui osati, ning sealt rändasid need tulehakatiseks.

Mina ise olen ristsõnu natuke ikka lahendanud, kuid põhiline aeg jäi ikka 80ndate lõppu. Kanadas pole ma nendega rinda pistnud, välja arvatud, kui Eestist mõne kaasa tõin. Nüüdki veetsin peaaegu terve eilse õhtu ristsõnadega, mis loengult kaasa sain. Päris tore oli oma peakest vaevata, kuigi mõnes asjas jään korralikult jänni, sest pole nii kodus kõigega, mis Eestis toimumas või toimunud.

Olen mitu aastat pea iga päev mänginud Wordscapes mängu telefonil, kus etteantud tähtedest on vaja sõnu moodustada. Alguses oli ikka päris raske, kuid ajaga lähed osavamaks. Tihtipeale märkan, et kui olen väsinud, siis ega nii kergesti ei taba võimalikke sõnu ära. Nad on mingeid ekstra vidinaid juurde lisanud, et meelitada rohkem mängima, ning raha ka kulutma :-) Kuna mulle samas mäng väga meeldis, siis käisin ühel hetkel raha ka välja, et reklaamid üles ei hüppaks. Õnneks pole see tellimisega seotud, nagu mitmed rakendused nüüd järjest välja tulevad.

Sudoku mäng on mul ka telefonis, kuid ainult mõned kuud. Mingi aeg mängisin, aga millegipärast tüdinesin. Kui Kirke ütles, et tema mängib, siis otsustasin ise ka tagasi selle juurde tulla. Arvestades, et kõige kiiremad lahendavad sudokut sekunditega, siis mul on pikk tee ees. Kiireim olen olnud oma kuue minutiga :-) Samas eks sõltu ka sellest, kuidas numbrid ette antud. Ma olen ikka alagja tasemel. Kui sudoku meister Eestist rääkis, kuidas ta enam ei "loe" numbreid, et vaadata, mis puudu on, vaid "näeb" kohe ära, siis pidin kaasa noogutama. Olen sama hakanud enda juures märkama. Üks-kaks, vahel kolm numbrit reast või kastist taban kiire peale vaatamisega. Nii et hoidke ette, tulevane maailmameister on seemne idanema pannud ;-)