29.03.11

Vesi


Maatunni teema kõrval ei saa ma kirjutamata jätta meie laupäevasest muuseumiskäigust. Praegu on ROMis väljapanek teemal "Vesi". Mõtlesin, kui hästi sellised "meeldetuletused" mõjuvad. Oleme suhteliselt head veekasutusega, kuid vahel solistan ikka liiga palju nõudepesu ajal või kipun pisut kauem dushi alla jääma. Kui aga näed ja saad peaaegu käega katsuda, kui oluline vesi meie elus on, kui paljud kohad teevad ei tea mis, et neil küllalt vett oleks, siis koju tulles vaatasin ringi, mida saan veelgi ära teha vee kokkuhoiuks. Täpselt samamoodi peaks mõjuma ka see tunnine elektri kinni keeramine ;)

Sain teada päris palju huvitavaid fakte vee kohta, mis kuidagi kõrvust mööda on läinud. Näiteks pisut alla viiekümne protsendi maailma toidust toodetakse seal, kus vett napib! Mõtlema pani ka see, kui palju me tegelikult kulutame vett looma- ja linnukasvatusega. Palju parem oleks, kui loomad ikka karjamaal oma kõhud täis sööksid ja me neile vilja ei söödaks, mille kasvatamiseks meeletult vett vaja on... Hetkeks tulid silme ette letid suure valikuga erinevatest lihalõikudest. Kas tõesti on seda niiii palju vaja? Muidugi ei taha ma tagasi nõuka aega, mil mitte midagi peale seapeki letilt vastu ei vaadanud, kuid see küllus läänes on ka liiast! Tahaks lausa teada, kui palju sellest prügikasti läheb...

Tore väljapanek oli erinevatest tammidest. Tunnistan, et ma pole kunagi süvenenud, kui palju paha nad ümbrusele võivad teha. Näitlikult oli üles seatud tamm, millega külastajad said ise mängida. Tõsta voolavale veele ette seatud takistust. Hästi oli näha, kuidas jõevooluga koguneb jõepõhja muda tammi taha ning allavoolu ei saa kaldad näiteks viljakat mulda tänu sellele. Ja ega jõeelanikud pole ka õnnelikud sellise vahelesegamise peale. Tammide puhul on muidugi probleemiks, et suured maa-alad jäävad vee alla. Minu onunaine Rootsis kaotas nii oma kodutalu! Paistab, et paljudes kohtades lammutatakse tamme ning otsitakse muid võimalusi elektri tootmiseks.


Olen muidugi teadlik tuule- ja päikeseenergiast. Kuid tõusu-mõõna ärakasutamine elektri tootmiseks oli pisukeseks üllatuseks. Eriti soodus on see näiteks Fundy lahes Kanada idarannikul, kus 24 tunni jooksul on kaks tõusu-mõõna 16 meetri kõrguses! Oleme Tomiga seal käinud. Saabudes oli tõus kõrge, jalutasime umbes tund aega ringi, kuni saime juba ookeanipõhja peale jalutama minna. Trepist alla minnes olid hoiatused, mis kellaks peab tagasi olema, et mitte lõksu jääda.

Internetis on olemas water footprint kalkulatsioon (leiad siit). Kui täpne see just on, kuid vähemalt ehmatab pisut ära küll :) Muidugi võib ka alati mõelda, et peale meid tulgu või veeuputus... ja mis vahet sel on, kas hukule määratud inimkond saab otsa üks või kaks põlvkonda varem või hiljem...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.