Me pole kunagi kingitustega üle pingutanud, ja mida aasta edasi, seda väheolulisem see on. Midagi väikest ikka ostan tüdrukutele, Tomile ka. Aga ei mingit poodide kammimist ning rabelemist. Mul on vahel tunne, et oleme vist üks väheseid peresid, kes ei lähe selle suure rahmeldamisega kaasa. Teisalt on tore, kui keegi meid meeles peab :) Olen aastaid küpsetanud jõululaupäeval keeksi, mille viime meie kanadalastest naabritele, õieti suri küll eelmisel aastal majaperemees vähki. Kuid jätkame sellest hoolimata oma traditsiooni. Nad ootasid juba alati meie head kooki :) Ning viimastel aastatel on neil ka meie jaoks midagi valmis pandud. Sel aastal siis see tore teekannu soojendaja! Tegelikult panin hiirekese minu vana soojendaja peale, sest see on parim, mida kunagi kasutanud olen. Nimelt minu vana musta värvi fliisist talvemüts peab sooja isegi mitu tundi kinni! Aga olen juba ammu mõelnud, et musta mütsi võiks kuidagi rõõmsamaks muuta. Nüüd siis ongi seda palju toredam kasutada :)
Lihtsa keeksi retsept, mida olen umbes 24 aastat teinud ja mis on pärit ühest Rootsi ajakirjast.
Vahusta omavahel:
2 muna
2 dl suhkrut
125 g võid (sulatatud ja jahutatud)
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vanillisuhkrut
1/2 dl rõõska koort või piima
Sulata ja jahuta või. Vahusta omavahel munad ja suhkur. Sega rasvaine muna-suhkruseguga ning rõõsa koorega. Sega küpsetuspulber ja vanillisuhkur jahuga. Sega kõik kokku. Juurde võib panna kuivatatud puuvilju, pähkleid jne. Mis iganes meeldib, olen ka värskeid jõhvikaid pannud.
Küpseta 175 kraadises ahjus umbes 40-45 minutit
Mis vahva kannusoojendaja!
VastaKustutaIlusat lõppevat aastat :)
Kannusoojendaja on tõesti lõbus. Kuigi peaksime hiiremammale pisut kriitilise pilguga vaatama, sest paistab, et meil on jälle hiirepoiss talvevarju saabunud. Meie kiisu Liisu oli hea hiirepüüdja, teine kass on aga paras lohe selle koha pealt :)
VastaKustuta