Nüüdseks olen aastajagu ise oma leiba küpsetanud ja enam-vähem selgeks saanud, kui palju ja mida. Maitseb ikka väga hea see värskelt ahjust tulnud leib, lisaks veel täiesti oma maitsemeele järgi küpsetatud. Pildil on leib ilma lisanditeta, kuid vahel lisan päevalille-, seesami-, kõrvitsaseemneid. Kreeka pähkel on minu meelest ka väga hea, aga Tomile väga ei meeldi. Mari lepib ainult seesamiseemnetega. Igal ikka oma maitse :) Olen juuretist lahkelt jaganud, kes huvitatud on. Annan kaasa ka oma juhendeid, kuid ilmselge on, et igaühel tuleb leib välja erinev. Ning alguses ei tarvitse õnnestuda (juba ahjud on erinevad). Aga põhiline on mitte alla anda ja leida see oma käe järgi küpsetatu. Kokkuvõttes on leiva tegemine palju lihtsam, kui ma kunagi arvasin!
Väga ilus leib! Eeskujulik lausa :)
VastaKustutaLeivategu keeruline pole jah, peab ainult oskama märke lugeda.
Kas rukkijahu on Kanadas igas poes saadaval?
VastaKustutaVäga ilus leib jah! Alusta oma rukkileivaküpsetusäri.
VastaKustutaSul on õigus, Reede, et peab oskama märke lugeda. Ja mida rohkem leiba küpsetada, seda kergemini see tuleb :) Kuigi eks vahel läheb ikka mõni tegu pisut nii nagu ei oota.
VastaKustutaKanadas ei ole rukkijahu kahjuks niisama lihtsalt saadval. On olemas sellised poed, kus müüakse lahtiselt igat sorti kuivained, ning sealt saab seda jahu ka (või näiteks ukrainlaste poodidest). Samas on linnast väljas "maal" mõned kohad, kus saab 10 või 20-kiloseid kotte osta. Mina olen saanud sõprade kaudu, kelle suvila on ühe sellise koha lähedal, 10kiloseid kotte. Vist pidi ka mingis viljatöötluskohas linnas võimalus osta rohkem korraga.
Rukkileivaküpsetusäri on muidu hea mõte, aga sakslaste oma on juba päris kõvasti kanna kinnitanud :) Samas on mitmed sõbrad kinnitanud, et ostaksid hea meelega minu leiba. Ise ei viitsi nad sellega jännata.