Killuke rõõmu minu päeva ühe vanema härra poolt, kes sõja jalus teismelisena Eestist lahkus ja kelle juured, kahtlustan, ulatuvad kusagile vene/poola aadelkonda. Mitte et ma seda teaksin, kuid ta on oma olemuselt just selline, nagu kujutan ette mõnda hästi intelligentset ja laia silmaringiga aadlikku ;). Tegelikult on ta ju Tallinnas sündinud eestlane, kes sattus oma vanemate ja õega Kanadasse 1949.aastal (õde kirjutab sellest siin). Et pikk jutt lühikeseks saaks, siis hiljuti "avastas" seesama härra minu raamatu (kui Eesti Maja pood jõulude ajal soodusmüüki tegi) ning luges selle ka läbi. Nii kena, kui tullakse ja avaldatakse loo kohta arvamust, eriti kui see positiivne on ;) Ei pidanud temagi paljuks korraks minuga paar sõna vahetada ning ta teatas minu suureks (rõõmsaks) üllatuseks, et ta elas meie Kanadasse kolimise kogemustele väga kaasa, sest tema jaoks oli selles palju tuttavat, meenutas nende pere tulemist. Mis sest et meie Kanadasse saabumiste vahel on tervelt nelikümmend aastat!! Siiani on rohkem need, kes viimase 20 aasta jooksul Eestist lahkunud, astunud ligi ning märkinud, kuidas nad iseennast sealt raamatust leidsid. Huvitav, kas sada aastat tagasi tulnud võiks sama rääkida ;)Foto on laenatud Wikipediast. Sellel on sadamahoone Pier 21, kust käis läbi üle miljoni immigrandi (hulgaliselt eestlasigi) ning ligi pool miljonit sõdurit, kes läksid teises maailmasõjas liitlastele appi. Asub Halifaxi sadamas Nova Scotias. Kuna üle ookeani enam palju immigrante ei tulnud, siis see suleti 1971.aastal. Praegu asub hoones muuseum.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)