Jälle ilmajuttu

Täna õhtul nägi meie õu nõnda välja. Terve päev on lund sadanud. Umbes 30cm kokku. Viimati sadas Torontos rohkem kui 15cm umbes neli aastat tagasi! Meil on tõesti väga lumevaesed talved viimasel ajal olnud. Nüüd viimaks on meil ikka tõeline talv väljas. Mis aga autojuhtidele sugugi sama rõõmustav pole, sest paljud teed on ikka veel lahti ajamata. Tom pani Mari korraks rooli, et ta saaks ka lumega sõitu harjutada. Lapsed lootsid, et kool on ehk tänasel päeval kinni, kuid ainult koolibussid jäid välja saatmata. Huvitav on see, et paljude ülikoolide uksed olid kinni, nii on varemgi juhtunud.

Tom kirjutab tänasest päevast siin. Ka meie gripist. Olen üldiselt väga hästi igat sorti külmetustele vastu pannud, aga nüüd olen täiesti siruli teisipäevast saati. Hommikul proovisin ikka end tööle ajada, aga kui ikka tunned, kuidas iga liigutus väsitab sind nii palju, et võtab lausa higiseks, siis vist on ikka targem koju jääda. Kui päeval jälle peavalu võimust võttis ja nohu ega köha mingit märki lahkumisest ei näidanud, siis kadus igasugune kahtlus, kas otusus ikka õige oli.

Hiljuti kirjutasin, kuidas laulsin lumest ja hanedest, siis tegelikult võiks sel talvel laulda midagi sellist (näiteks Tipi ja Täpi kommilaulu viisiga): täna sajab vihma, homme sajab lumi, ilmataat toob üllatusi. Kahe nädala jooksul oleme küll igat sorti ilma näinud (nagu näha ülemistel piltidel). Supersoe (14 soojakraadi) ja vihmane vaheldumas lume ja külmaga, muudkui hoia nii õhemad kui soojemad jakid käepärast. Kuna aga meil on ikka talv, siis ega soe või vihm pidama jää, sellest saab jälle lumi ning märgadest tänavatest liuväljad. Ole hea ja pane aga rauad alla ning naudi tasuta uisutamist. Just nii juhtus nädala eest. Külm tuul vilistas õues ning sundis meid taas kord korralikult soojalt sisse pakkima. Huvitav oli veel see, et Eesti Maja ümber kadus vahepeal täielikult nähtavus, sest väljas valitses suurejooneline tuisk. Aga seda hooti, sest aegajalt ilmus taevasse särav päike. Koju minnes olid tänavad lumekattega kaetud ning lumi krudises mõnusalt saapa all. Kui ma aga metroost välja astusin, siis ei uskunud ma oma silmi. Sest päike paistis ning tänavatelt oli kadunud alles hommikul veel maad katnud lumevaip. Mitte et see oleks sulanud, aga tuul oli ilmselt lume lihtsalt kokku puhunud, sest külm oli ju. Lapsed teatasid, et nad ei näinud ühtegi lumehelvest terve päeva jooksul! Nii et samas linnas võib ühes otsas lumi möllata ja teises päike sillerdada. Tegelikult oli kesklinna poole vaadates peaaegu et selgelt näha pilvejoon, kus lumi sadas ja kus mitte. Seekord siis selline ilmajutt :)