Veel sünnipäevast

Nii ümmarguse sünnipäeva peale ei saa ju kuidagi veel vaiki jääda. Siin on mõned fotod minu perest, kes mulle koogi küpsetasid... ja ise ära sõid :) Peaaegu, sest ma pole eriline koogisööja, küpsetaja küll. Aga nii tore oli neid näha toimetamas ning nõudmas, et ma ei tohi ise midagi teha. Kook sai aga väga maitsev! Üleval vasakul nurgas proovisin usinatest küpsetajatest ka ühise foto teha, kuid siis läks lahti võistluseks, kes pikem on. Lõpptulemusena ei saanudki õiget pikkuse pilti :) Nii et võib vabalt mõistatada, kes tegelikult kõige lühem ja kes kõige pikem.

Kuna kõige suurem kingitus sai meil juba Costa Rica reisiga kätte, siis tegelikult polnud plaanis midagi muud muretseda. Ainult IKEAs sai käidud ning koju toodud selline lihtne kiiktool. Õieti oleksin ma tooli ostnud ka ilma sünnipäevaloota, aga vahel on tore ostusid mingi tähtpäevaga ühendada :) Kuna meil on kodu üsna tagasihoidlikult enamasti IKEA mööbliga sisustatud, siis sobis kiiktool imehästi siia. Olin juba mitu korda varem poes kiikumas käinud ning leidsin, et see on kõige mugavam sedasorti tool, mida olen siiani proovinud (mitte et ma neid just väga palju katsumas käinud oleks). Tom arvas küll, et ma pole veel ju vanaema, et ainult vanaemad istuvad kiiktoolis, aga ma ei kuulanud tema juttu. Nüüd võin rahumeeli seal mõnusalt end sisse seada, vardad kätte võtta ning kujutada ette, et olengi vanaema ;) Koko aga hoiab tegelikult toolist eemale, sest saab iga kord maha hüpates ehmatusest peaaegu et südamerabanduse. Foto jaoks tõstsin ta siiski patjade vahele toolile, kus ta siis üsna nukra olemisega elu üle järgi mõtlema jäi (või selle üle, kuidas kõige valutumalt sealt maha hüpata).

Tegelikult oli meil veel üks kiire ost. Nimelt olen juba pikka aega hädas olnud suurte lillekimpudega, mille jaoks mul korralikku vaasi pole. Tom ja Mari olid nõus kohe lahendust leidma. Kuna väljas oli lumesadu järjest tihedamaks muutumas, siis Tom arvas, et nüüd on paras aeg Maril autojuhtimist harjutada. Nii sõitsidki nad poodi, mitte just väga kaugele, aga lähedal asuvasse taaskasutuspoodi, kust nad tulid tagasi Mari valitud huvitava kujuga vaasiga. Ümmargune aga samas "õhuke", justkui kleidikraega vaas, olin natuke mures, kas see äkki liiga kergesti ümber ei lähe. Ei olnud just see, mida oleks oodanud, aga mida rohkem vaasi vaatan, seda rohkem hakkab see mulle meeldima :)

Tomi kommentaari peale ka pere poolt kingitud orhidee. Mul hakkab juba neid nii palju kogunema, et peale seda enam ühtegi uut lillepotti aknalauale ei mahu. Peame vist mingi lauakese järgmiste jaoks muretsema :D