Just nõnda ütlesid tüdrukud täna, kui läksime peale nende rasket karatetrenni Ikeasse sööma. Ma pole kunagi selle peale mõelnud, aga neil on tõesti õigus. Kirke luges kokku, et ta on Macis käinud kaks korda, ükskord eestlasest sõbrannaga, kelle juures pidzhaamapidu ja teine kord kanada sõpradega. Ma pidin küll täpsustama, et kunagi ammu Eestis olles, käisime ikka mõned korrad lisaks. Seda vist rohkem kohaliku noore poisi pärast, kellele see väga põnev elamus.
Muidugi ei tähenda see, et me ei käi kiirtoidukohtades. Käime küll, aga peamiselt siis, kui võtame pikema reisi ette. Kanadas eelistame kindlasti meie endi Tim Horton'sit. Kuigi kunagi tellitavad donutsitest oleme juba tükk aega tagasi loobunud. Ei maitse need sugugi. Lapsed tellivad enamasti toorjuustuga vesikringli ehk bagel, ja mina mõne supi või tšilli - hakkliha-oatoidu. Eriti meeldib tegelikult juustuscone (juustukakuke?), vaata Nami-nami retsepti.
Tänane Ikeas käimine oli selline niisama tore vaheldus, kuigi saime ka uue suure vihmavarju, mis viimase suure vihma ja tormiga katki läks. Huvitav oli, kuidas tüdrukud mul äkki väga nostalgiliseks muutusid ning meenutasid heldinult meie käimisi sinna. Tavaliselt oleme valinud lihapallid kartulite, kastme ja pohlamoosiga. Seekord tegin erandi ja võtsin lõhe juurviljadega. Pean tunnistama, et maitses väga hästi, kuigi taldrikul oli kõike natuke liiga palju. Nende küüslaugusaiad on ka imemaitsvad. Neiud nurusid, et ma kodus neid jälle teeks. Kuigi Ikea pole mingi uhke restoran, on seal süües kuidagi eriliselt rahulik ja mõnus ja kodune tunne. Mitte ainult minu meelest, tüdrukute arvates ka ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)