Viimasel koolivabal nädalal käisime muuhulgas Niagaral, eks põhjuseks ka külaline Eestist. Ei saa ju nii tähtsas kohas käimata jätta ;) Mari oli kohe kaasa tulemas, sest arvasin, et võiksime seekord hoopis laevaga joale läheneda. Ta olevat alati soovinud seda järele proovida. Ülemisel fotol on vasakul pool näha (seal kus justkui krokodillihambad paistavad, aga hoopistükkis laevuke ujub) kui lähedale joale minnakse.
Meil sattus olema pisut pilvine ja udune ilm, samas väga soe. Aga eks joa ääres võib igal ajal märjaks saada, sest pritsib ikka päris võimsalt! Fotol on ka inimesed, kes ronivad mööda "mägiteed" ülespoole. On ikka võimas see joake, isegi Ameerika-poolne ;)
Ise olin vaimustuses joale lähenedes vikerkaarest, mis meid saatis. Aga tegelikult on päris raske eriti vaateid imetleda, sest vett on õhus ja tuul keerutab õhukest vihmakeepi, nii et viimaks on kõik kohad märjad, mis kaetud ei ole. Tasub kindlasti ikka soe ilm jõe peale minemiseks.
Viimaks veel mõned vaated Niagaralt. Ülemised on Ameerika poolelt
Väga toredad pildid! Hea nautida soojas, kuivas toas ilma vihmakeebita :) -K-
VastaKustuta