Keha on nüüd jõudnud nädalapäevad keemiaga võidelda. Olen üsna läbi, kuigi pean ütlema, et võrreldes kolmanda keemiajärgse ajaga, polegi liiga hull. Lihtsalt jaksu ei ole. Peale oma steroidisüsti pühapäeval aga ärkasin nõnda üles, et mu parem puus ei liikunud üldse. Kuna ma ikka pidin kuidagi liikuma saama, siis lihtsalt lohistasin jalga järel. Täiesti kummaline situatsioon oli. Katsun küll nüüd käia, isegi välja minna, sest õues on ju päris mõnus eriti hommikupoole, aga siis pean väga jälgima, kui kaugele kõnnin. Sest ma võin olla kõik oma jõuvarud ära kulutanud olla, ning keegi peaks mulle näiteks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)