Muuseumis

Pühapäevane käik muuseumi, kus vaatasime igivanu kivistisi.


Siin on üks kivistise järgi vormitud elukas. Vahel on raske uskuda, millised olendid meie planeedil kord ringi ujusid või käisid.

Fotojaht - muster

Looduse kauneimaid mustreid on paabulinnu suled. Mäletan end lapsepõlves loomaaias seda imetlemas ja nüüd uuesti mitukümmend aastat hiljem sel kevadel. Mitte alati pole kerge tabada isalinnu edvistamist nendel harvadel kordadel, mil nendega kokku puutun.


Kodutaimede muster...


Vannitoa põrand, mis üle kuuekümne aasta vana. Kui majja kolisime, siis ütles üks kohalikest, ärge seda küll üles võtke. Tänapäeval enam selliseid ei osata maha panna. Me polegi midagi teinud, kuigi eks kivid näita kulumise märke.


Kodune muster, mis eriti kiiresti liigub, kui toit ette pannakse ;)

Teisi mustripilte leiad siit.

Kooliprojekt

Siin koolides on väga levinud igat sorti projektide tegemine grupis. Olen ise sellega kokku puutunud ning pean tunnistama, et kuigi idee on hea, siis ei meeldinud mulle kohe üldse taoline grupitöö. Olen vist lihtsalt tüüpiline eestlasest individualist ;). Koolis hakatakse juba varakult taolise õppemeetodiga peale, sest isegi tulevikus tööd otsides hinnatakse kõrgelt, kui hästi sa suudad teistega koostööd teha.

Seekord oli vaja Mari klassis teha ülevaade mõnest maailma puudutavast probleemist. Mari ja Lydia võtsid arutluse alla globaalse soojenemise ning mõtlesid seda edasi anda intervjuuna. Minu abiga sai kokku video. Mind ei olnud filmimise ajal kohal, oleks pisut rohkem valgust peale pannud. Kuid tüdrukud olid mõelnud ka detailide peale - toataimed taustaks ning tassid laua peal. Maril on seljas isa suur gii, nagu ehtne doktorikraadiga teadlane ;)

Toidulaud

Milline näeb välja Toronto eestlaste kogunemisel toidulaud... Kilusid on raske saada, kuid selle asemel ajab heeringaski asja ära. Lisaks hulgaliselt liha- ja seenepirukaid. Lõhesaiad kadusid kui soojad... teadagi mis :). Kanadalaste maitsele loomalihast kattega saiad, mida jäi aga kõige rohkem järele. Eestlasele meeldib ikka rohkem leib! Ning kohustuslik juustuvalik. Magusaks kringlit. Kõik see Hillside Cafe poolt meie ühispanga peakoosolekul lauale kantud. Milline teine pank nõnda hästi oma liikmete eest hoolitseb ;)

Fotojaht - must-valge

Kelgukoerad...

Teised must-valge jahtijad.

Ood emale

Emadepäev on alles tulemas, kuid kuidagi ei saa üles riputamata jätta videot, mille sõbra käest sain! Väga andekas ja (tõene) kokkuvõte emade raskest "tööst". Naersime terve perega. Vahel ongi vist vaja oma lastelegi näidata, mida tõeline emaks olemine tähendab :).

Originaal on lauldud Anita Renfroe poolt, kes on ameerika koomik. Ma ei tea, kes siin laulab, kuid ta on eriliselt hea!

Get up now Get up now Get up out of bed
Wash your face Brush your teeth Comb your sleepy head
Here's your clothes And your shoes
Hear the words I said Get up now Get up and make your bed
Are you hot? Are you cold? Are you wearing that?
Where's your books and your lunch and your homework at?
Grab your coat and your gloves and your scarf and hat
Don't forget you got to feed the cat
Eat your breakfast
The experts tell us it's the most important meal of all
Take your vitamins so you will grow up one day to be big and tall
Please remember the orthodontist will be seeing you at three today?
Don't forget your piano lesson is this afternoon So you must play
Don't shovel Chew slowly But hurry
The bus is here Be careful Come back here
Did you wash behind your ears?
Play outside Don't play rough Would you just play fair?
Be polite Make a friend Don't forget to share
Work it out Wait your turn Never take a dare
Get along Don't make me come down there
Clean your room Fold your clothes
Put your stuff away Make your bed
Do it now Do we have all day?
Were you born in a barn? Would you like some hay
Can you even hear a word I say?
Answer the phone Get Off the phone
Don't sit so close Turn it down
No texting at the table
No more computer time tonight
Your iPod's my iPod if you don't listen up
Where you going and with whom
and what time do you think you're coming home?
Saying thank you, please, excuse me
Makes you welcome everywhere you roam
You'll appreciate my wisdom
Someday when you're older and you're grown
Can't wait 'til you have a couple little children of your own
You'll thank me for the counsel I gave you so willingly
But right now
I thank you NOT to roll your eyes at me
Close your mouth when you chew
Would appreciate
Take a bite Maybe two Of the stuff you hate
Use your fork Do not you burp Or I'll set you straight
Eat the food I put upon your plate
Get an A, Get the door Don't get smart with me
Get a Grip Get in here I'll count to 3
Get a job Get a life Get a PhD Get a dose of...
I don't care who started it You're grounded until your 36
Get your story straight
And tell the truth for once for heaven's sake
And if all your friends jumped off a cliff
Would you jump too?
If I've said it once, I've said at least a thousand times before that
You're too old to act this way
It must be your father's DNA
Look at me when I am talking
Stand up straight when you walk
A place for everything
And everything must be in place
Stop crying or I'll give you something real to cry about
Oh!
Brush your teeth Wash your face
Get your PJs on Get in bed Get a hug
Say a prayer with Mom Don't forget
I love you
**KISS**
And tomorrow we will do this all again
because a mom's work never ends
You don't need the reason why
Because Because Because Because
I said so I said so I said so I said so
I'm the Mom The mom The mom The mom The mom
Ta-da

Words by Anita Renfroe Copyright 2007 Bluebonnet Hills Music/BMI

Linnapea

Torontost läänepool asub linnake - Mississauga, mis oma elanike arvult Kanadas kuuendal kohal! Mississaugal on olnud viimased 31 aastat olnud linnapeaks üks ja seesama naine - Hazel McCollion, kes veebruaris tähistas oma 88 sünnipäeva! Ta on oma linna nõnda hästi juhtinud, et võlga pole neil sentigi, hoopistükkis on raha kõrvale pandud ($700 miljonit)! Talle on tähtis hoida maksud madalad ja toetada uute töökohtade loomist. Tal on üle 90% valijate toetus!!! Milline linnapea sellega uhkustada võib?!

Video on Rick Mercer'i intervjuust Hurricane Hazel'iga, kes kunagi tegeles aktiivselt hokimänguga ning ei karda isegi oma kõrges vanuses uiskusid alla panna! Ta ei ole eeskujuks mitte kõigile maailma linnapeadele, vaid minu meelest meile kõigile! Kui ma nõnda vanaks elan, tahan olla ka linnapea :) Tegelikult muidugi tahaksin olla sama hea tervise juures ning terava mõistusega, milles ei puudu huumorisoon. Mulle piisab sellestki.

Earth Hour 2009

Earth Hour sai alguse 2007 aastal Austraalias, kui Sydney kustutas tunniks tuled. Eelmine aasta oli juba osalejaid enam kui 35 maast umbes 400 linnaga, (kaasa arvatud Kanada). Sel aastal on osalejariike 88 ning linnu peaaegu kümme korda rohkem! Korraldajad olid pisut mures, kas praegune majanduslik olukord ei mõju mitte negatiivselt ürituse kordaminekuks. Kuid paistab, et muretsemiseks ei olnud põhjust. Earth Hour on olnud väga positiivse suunaga, keegi ei korralda proteste või meeleavaldusi. Pigem tullakse tänavatele ilma tuledeta koos olemiseks ning pidutsemiseks. Sellega rõhutatakse lootuseideed mitte lootusekaotust! Ning hetkel on lootust ja usku paremuse poole nii paljudel vaja!

Torontos oli mitmeid üritusi. Kesklinnas toimus kontsert, High Park'is küünlavalgusjalutuskäik. Mina istusin omaette küünlavalgel kodus, sest Tom läks lapsi sõbra juurde üleöö viima. Astusin korraks välja ning jalutasin pisut ringi. Peaaegu kõik majad meie tänavalt olid tuled kustutanud. Toronto Hydro (elektrijaam) teatas 15% elektrikasutuse langusest, nad ootasid vähemalt 10% kukkumist. Isegi peale tunni möödumist, ei kasvanud nõudlus eriti palju! Minagi istusin tükk aega küünlavalgel edasi...

Tean aga hulgaliselt neid, kes taolise ürituse vastu on. Kahju, sest küsimus ei ole selles, kui palju energiat saab tunni jooksul kokku hoida, vaid püüe näidata meie ühist soovi, midagi ära teha. Osaledes andsid oma hääle globaalse soojenemise vastu. See on imeväike samm, kuid just väikeste sammudega jõuame me lõpuks suurema eesmärgini välja.

Pildid on The Toronto Star'ist.

Fotojaht - koos

Teemaga seoses meenus kohe üks tore pilt, kus lapsed ja pehmed loomad kõik rõõmsalt koos on.


Teistsorti "lastepere".

Teised jahilised.

TTC

Toronto Transit Commission - Toronto transpordisüsteem, mis paigutab tuhandeid inimesi iga päev ühest kohast teise. Inimestele meeldib kangesti nende tegevuse üle nuriseda, minule ka... vahel... nagu täna, kui metroos ei töötanud signalisatsioon ja ma hiljaks jäin. Tegelikult ei tohiks viriseda, sest TTC on ikkagi parim viis linnas liikumiseks. Selle asemel, et ummikutes istuda ning tunda, kuidas tekib kange tahtmine autost välja ronida ning jala astuma hakata (vähemalt minul :).

Tore video on üles pandud, kuidas meie linna bussi-, trammi- ja metroosüsteem (ehk lühidalt TTC) tööhoos terve päeva jooksul. Algus loomulikult aeglasem ning pikapeale kiirem-kiirem, kuni linn näeb välja nagu sipelgapesa. Metrooliinid on tumedamad ja põhjast lõunasse U-kujuline.

TTC Weekday Service (HD) from Kieran Huggins on Vimeo.

Madu

Mari joonistus, tehtud kompuutriga ja kasutatud spetsiaalset joonistamisalust ja pliiatsit (Bamboo Fun), mille ta suvel sünnipäevaks sai.

Tunnistan, et mul on see pidevalt hiire asemel käepärast :) Eriti kui sülearvuti peal töötada! Hästi täpne ja mugav näiteks fotode kallal mängides! Isegi kirjutada saab mõnusalt! Ning loomulikult surfata :)

Marile meeldib väga peent tööd teha, kui ta joonistab. Ta pühendab palju aega detailidele. Lisan veel paar pilti tema sulest/pliiatsitipust. Kui ta päris pisike oli, siis sirgeldasime talle vahel siiruviirulisi jooni ette, mis risti-rästi läksid. Huvitav oli vaadata, kui täpselt ta värvis kõiki neid tekkinud vahesid. Neljaselt Kanada kooli minnes, andis õpetaja talle värvimiseraamatu ning ei jõudnud hetk hiljem ära imestada, kuidas ta sugugi üle joonte oma pliiatsiga ei läinud.

Earth Hour

Kas sina osaled ülemaailmsest Earth Hour ettevõtmisest, kui laupäeval kell 20.30 kohaliku aja järgi terveks tunniks keeratakse tuled kodudes ja tööl kinni ning kõik elektrit neelavad masinad (mis eluliselt-oluliselt tähtsad) lülitatakse välja?

Oma üllatuseks avastasin Earth Hour leheküljel, et nii Läti kui Soome on osalejatest täis tipitud, kuid Eestist ei leidnud ma taas mitte ainsatki kohta :( Kas tõesti sellest üldse ei räägita???

Eks see ole väga sümboolne, ning mingit põrutavat mõju ei avalda. Samas veetsime eelmine aasta koos sõpradega küünlavalgel väga mõnusa tunni ning sisemuses tekkis meeliülendav tunne, et üheskoos, kasvõi väikeste sammude haaval, suudame me midagi oma koduplaneedi heaks ära teha.

Earth Hour

Earth Hour Canada

Kohtumise aastapäev

"Mis tähtis päev täna on?" küsib Tom meie laste käest, kes on suures toas teleka ees endale põrandal mugavad kohad leidnud. Hanna on üle öö meie juures olnud ning laste madratsid on magamiseks elutuppa sikutatud.
"Pulma-aastapäev," pakub Mari. Kirke kehitab õlgu ning pakub viimaks sama mis Marigi.
"Ei ole!" kallistab Tom mind. "Hoopis meie kohtumise päev!"
"Siis võime "Mandarini" seda tähistama minna!" löövad Kirke silmad särama. See hiina restoran on meie kõigi lemmik, kuid seekord jätame siiski toidukoha külastamise vahele. Kodus on ka vahel tore olla.

Meie kohtumine oleks tegelikult võinud täiesti olemata jääda. Mina olin kolmandal kursusel Tartu ülikoolis ja meil plaanis pidada kombekohaselt ekvaatoripidu, olime ju poole peal oma õpingutega. Kuna meie tulevaste võõrfiloloogide hulgas vaid paar tugevama poole esindajat, siis organiseeris üks usin tudeng oma TPIs (Tehnikaülikoolis) õppiva sugulase kaudu viienda kursuse tulevased automaatikainsenerid meiega kokku saama (nende hulgas oli vaid üks õrnema soo esindaja :). Pidu pidi toimuma ühes Jõgevamaa jahimajas.

Kõik plaanid olid läbi räägitud ning maha pandud, kui äkitselt saime teate, et poistel oli tekkinud mingi probleem bussiga tulemise suhtes ning kahjuks jäävad nad tulemata. Olime loomulikult pettunud ja kurvad ja natuke pahased, kuidas need noored mehed nõnda hädised on. Meie usin tudeng võttis siiski nendega ühendust, millest täpselt probleem ja kas siis tõesti pole neil mingit muud võimalust tulla. Üllatus oli suur, kui tuli välja, et poistele oli täpselt samasugune teade tulnud, et me ei saa tulla!

Pisuke uurimistöö viis jäljed ühe meie ülikooli teise kursuse juurde, kellega noormehed olid mõni nädal varem koos pidutsenud. Suurest pahameelest, et poisid juba uusi tüdrukuid otsivad, saadeti kummalegi poolele teade peo ärajäämise kohta. Oh seda naiste õelust ja kättemaksuiha ;)

Meie pidu toimus ikkagi ära ning minu tutvus Tomiga saigi alguse. Kõige huvitavam oli see, et minule ja Tomile peeti plaanimata naljapulm samal päeval maha. Sõrmuseks sai kellegi taskust väljailmunud võtmerõngas. Hoidsin seda tükk aega alles, kuid kõigi kolimistega läks see kadunud asjade maailma. Samal peol pandi alus veel ühele abielupaarile, kes siiani kenasti koos on olnud.

Selline põnev oma keerdkäikudega oli siis meie tutvumine täpselt 23 aastat tagasi. Hiljem tuli tegelikult välja fakt, kuidas me oleme siiski kaudselt vähemalt korra enne koos olnud. Nimelt meie kaheksanda klassi ekskursioonil, kui kahe erineva kooli klassid Palamusel ööbisid. Leidsime, et need teise kooli noored on väga ülbed, sest käisid meie käest madratseid ära vinnamas. Tom väidab, nagu oleks ta siiski mind veel üks kord ühel Tallinna peol näinud, mis peeti keskkooli lõpetajatele. Mina arvan küll, et see võib ka lihtsalt tema elav ettekujutus olla :)

Foto on tehtud Rootsis. Kaamera on Tomi enda käes - nii et üsna huupi võetud, kuid minu meelest õnnestunud kaader.

Fotojaht - kõrge

Kuidas hakkama saada, kui laud liiga kõrge veel on...


Ise olen alles väike, aga kõrgused on täiesti kättesaadavad...


Nõmme seikluspargis on kõrgusi väga lihtne leida, eriti kui hirmu sees pole.


Mis saab veel toredam olla, kui karussellil kõrgusekõdi nautida.


Kõrgete mägede vahel uhked lossid... (Vianden, Luxembourg).


Kõrged mäed matkajate päralt (Norras).

Teised kõrguste jahil.

Teistmoodi biker

Kevad toob välja huvitavad sõiduvahendid. Kui kaherattaline liiga raske juhtida tundub, siis võiks valida kolmerattalise, millel tavapärane rataste paigutus ümber pööratud on.

Pildile on jäänud üks liiklusmärk, mis lubab tipptundidel kõige äärmisesse ritta ainult need sõidukid, milles vähemalt kolm reisijat. Nii toetatakse bussiga tööle minemist ja carpooling'ut ehk kaasreisijate peale võtmist, kes hommikul samas suunas kiirustavad.

Vahtrasiirup

Olen juba ammu tahtnud käia mõnel vahtrasiirupi festivalil, kus näidatakse vahtramahla kogumist ning siirupivalmistamise protsessi. Võtsime viimaks selle käigu pühapäeval ette. Sõitsime lääne poole Bronte Creek provintsiparki, kus juba umbes 5000 aastat tagasi elasid inimesed. Enne valge mehe saabumist, asusid siin mississauga indiaanlaste alad.

Vahtramahla kogutakse tavaliselt veebruarist aprillini, oleneb ilmast - külmad ööd ja soojad päevad on vajalikud. Mulle tuli üllatusena, et vahtrapuud, millel on kõige suurem suhkrusisaldus, kasvavad peamiselt Suure Järvistu ümbruses kuni idarannikuni välja. Sugar Maple, Black Maple on parimad mahla kogumiseks. Vanasti kasutati lihtsat "ämbrimeetodit", kuid 70ndatel hakati puude külge kinnitama voolikuid. Nii sai palju kergemini toimetada toormaterjal keetmiseks vastavatesse hoonetesse.

Kanada on maailmapildis esiliider vahtrasiirupi tootmises, kusjuures Quebecist tuleb 90% kogu riigi toodangust. USAs seostatakse Vermonti osariiki kõige rohkem vahtrasiirupiga.

Valge mees õppis vahtrasiirupit ja -suhkrut valmistama indiaanlaste käest. Oli ju palju odavam suhkrut koha peal muretseda. Indiaanlased kasutasid mahla kogumiseks puust anumaid. Pikad õõnestatud palgid muutusid "keedupottideks". Loomulikult ei saanud tuld neile alla teha. Nii tassiti lõkkest mahla sisse viskamiseks kuumi kive. Protsess oli väga aeglane ning muutis valmis siirupi mustaks. (Kahjuks ei võtnud ma ühtegi pilti sellest, kuigi meile täpselt ära näidati, kuidas seda tehti - mahla asemel oli siiski vesi puust künas).

Hiljem hakati kasutama kolme poti meetodit. Kõigepealt mahl suurde potti, kui vesi küllalt aurustunud, siis tõsteti kontsentreerunud mahl järgmisesse. Naised pidid väga ettevaatlikud olema, et seelikutesse lahtine tuli külge ei karanud.

18.sajandi keskel võeti kasutusele laia põjaga anumad, mille alla sai tule teha. Nii läks keeduprotsess palju kiiremaks. Teine pilt.

Kes on ükskõik millist siirupit keetnud, teab, kui kergesti võib see omapäi üle ääre jalutama minna. Et seda vältida, riputati poti kohale rasvatükk või valati pisut õli sisse.

Kohapeal oli muidugi väike poeke, kus müüdi kõike vahtrasiirupiga seotut. Siirupit ennast plekist kanistrites ja pudelites.

Lisaks hulgaliselt muid tooteid. Kirke leidis vahtravõi topsid, kuid tahtis siiski hoopis vahtrasiirupikommi osta.

Tüdrukud said proovida vahtrasiirupi pulgakommi. Seekord Mt.Ste.Anne'is suusatades ei olnud suhkruonn lahti ning nüüd siis kasutati võimalus ära. Lumi on küll läinud, kuid lume asemel olid välja toodud jääplokid, millele väike õõnsus sisse lõigatud. Kuna õhk oli nõnda soe, siis võttis natuke aega, kuni keev siirup pisut jahtus ning seda sai ümber pulga keerata.

Meil oli kaasas Tomi kaugelt sugulane, noor naine, kes siin Eestist lapsehoidjaks on. Tüdrukutel on alati põnev näha neid, kes kannavad sama perekonnanime :)

Fotojaht - triibuline

Triibuline tee viib toidupoodi.

Traadid muudavad taeva triibuliseks. Eemalt paistab Canada Bread hoone triibulisena.

Teisi triibulisi pilte vaata siit.