Nädal on nii kiiresti läinud. Lapsed on laagris, kuid ega pole palju aega olnud omaette olemist nautida. Täna võtame väga vabalt ning eile õhtul otsustasime teha ühe jalutuskäigu. Olime umbes kolm tundi jalgel ning kõndisime kokku umbes neliteist kilomeetrit. Jalutasime ida poole mööd Bloor'i tänavat, mis jookseb pikalt läbi terve Toronto. Põikasime vanast kõrtsist mööda (Old Mill), mis ikka restorani ja uhke ajaviitmisekohana lahti on. Sattusime tänavale, millel me Torontosse kolides elasime - Riverview Gardens. Meenutasin aega, kui ma pidin TTC (ühistranspordi) streigi tõttu kümme päeva jalgrattal just sama teed sõitma tööle (vast oli umbes 15 km).
Pilt ongi tehtud sellest ajast ning minu kõrval olev härra ei ole mitte kostüümis Toomas vaid maja peremees, kelle käest me tuba saime kasutada, kui me maja eest hoolitsesime ning talle süüa valmistasime ja pesu pesime ning kõik need muud kohustused maja juures (lisaks pidime ka oma raha eest toidu nii endale kui talle ostma, mis hiljem tuli välja, oli muidugi pisukene meie nöörimine, kuid tol ajal tundus see meile just kõige parema lahendusena). Ta oli väga kena vanahärra, kunagine Viljandi maavanem - Mihkel Hansen. Samas pean tunnistama, et vana inimesega (eriti kui ta veel võõras on) pole sugugi kerge elada. Nad muutuvad palju jonnakamaks kui lapsed... Nii me korjasimegi peaagu aasta hiljem oma pisukese vara kokku ja leidsime High Park'i juurest korterimajast uue elamise. Päris hea tunne oli kolida OMA kohta! Vanahärra Hansen oli peale meie lahkumist pisut hädas, sest ei olnud kerge endale uut tema jaoks samadel headel tingimustel inimest sisse leida... Aga meie olime õnnelikud!
Nüüd siis tegime sellise pisut nostalgilise käigu oma 'noorusradadel'. Piilusime sisse tänava ääres olevatesse restoranidesse, mis reede õhtul rahvast pungil täis, imetlesime kondiitripoodide vaateaknaid. Meile piisas kõrvaltvaataja rollist. Tom väitis, et minu koogid on maailma parimad ning restoranidest olen õppinud vaid kana ja kalatoite tellima, sest ülejäänuga võib siin mandril küll mööda panna. Astusime hoopis sisse puhtalt Kanada enda kiirtoidu kohta Tim Hortons, kust saime mõlemad kätte 'iced cappuccino'd. Tomi valik läks natuke nihu, sest ta soovis juurde pähklimaitset, kuid see rikkus selle külma kohvijoogi pisut ära, sest kõige otsa tuli veel sorts vahukoort ning Tom oli lõpuks päris hädas, kuidas joogist lahti saada. Teinekord tasub jääda vana harjunud asja juurde... Koju jõudes istusime veel aeda ning lugesime, kuni olime valmis põhku pugema.
Kunagi kirjutan rohkem Tim Hortonist... Täna jätan teid rahule ning lähen naudin veel meie kahekesi olemist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)