Laagrisse

Lapsed on nüüd nädalaks Jõekääru laagris. Mari ja Kirke on mõlemad keskmistes tüdrukutes ning nende kasvatajaks on Eestis tulnud noor naine. Tegelikult on laagris päris vähe lapsi esimesel nädalal. Kokku umbes kakskümmend (nendest kümme minu tüdrukutega koos). Suureks põhjuseks laulupidu Eestis, sest üle viiekümne noore Eesti Koolist on praegu Eestis (nad osalesid ka laulupeol).

Vaatasin ise ka otseülekannet rongkäigust. Pidin selleks öösel kell 2 üles ärkama. Pidasin umbes poolteist tundi vastu, siis pugesin tagasi voodisse, mille sel ööl oli Kirke enda alla võtnud, et minuga enne laagrisse minekut magada. Kella seitsme ajal tõmbasin jälle laulupeo üles - nagu aru sain, olid nad just-just alustanud. Ega ma palju kontserti jälgida ei saanud. Osa aega kuulasin niisama, samal ajal veel viimaseid ettevalmistusi tehes laagrisse minekuks. Nii palju kui nägin ja kuulsin, pean ütlema, ilus oli! Olin omaette vaimustuses huvitavast Rongisõidu laulust! Proovisin tüdrukuid ka meelitada arvuti ekraani ette, kuid kahjuks jääb see kõik nendele väga kaugeks. Rääkisin siis neile, kui tähtis eestlastele laulmine on olnud, kuidas me end vabaks laulsime üle viieteist aasta tagasi. Mari kuulas päris huviga.

Pean ütlema, pakkimine läks imelihtsalt. Mari ja Kirkega vaatasime enamvähem üle, mis riideid peaks kaasa võtma ning nad pakkisid kõik ise kohvritesse. Oli kohe palju kergem tunne, et tüdrukud nii tubliks kätte läinud on!

Jõekäärult tagasi sõites tahtsin minna maasikaid korjama teeäärsesse farmi, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Kodus pugesin kiiresti voodisse ning magasin välja oma öist ülevalolemist. Hiljem lugsin pisut õues raamatut, kuni Jaak ja Eve läbi astusid. Nad tulid piiluma oma Miisu venda Pumat. Jagasime siis usinalt oma kogemusi, kuidas kiisud meiega on. Ning õhtu veetsime Hille ja Jüri juures - pühapäev oli Kanada päev! Monika oli eesti sõpradega väljas. Kui Eve oli oma tütrele Karinale (seitsme aastane) öelnud, et Monika on peikaga peol, siis teadis Karina, et Monikal ei ole peikat. Seletas siis kiiresti, kuidas Monika oli tema käest küsinud, kas keegi koolis meeldib Karinale ja kui Karina teatas, et mitte keegi, siis oli Monika nõustunud, temal ei ole ka mitte kedagi!

Tore õhtu oli koos. Sõime, jõime, ajasime juttu, vaatasime natuke eesti laulude videosid ETV kodulehelt ja youtube'i pealt. Hiljem istusin Andresega (kes on kümnene) arvuti eest ja proovisime leida videolõike eesti jalgpalluritest, sest tema tegeleb sellega päris tõsiselt. Ta oli ka väga huvitatud, kuidas Mari ja Kirke karated teevad. Kommenteerisin siis tüdrukute videosid ning rõhutasin, kuidas vabavõitluses ei tohi sisse lüüa. Tõmbasin siis veel üles eestlasest karate maailmameistri video, mida ta huviga uuris.

Millalgi peale keskööd jalutasime Toomasega koju mööda teid, mis olid üsna inimtühjad. Ainult suur ere täiskuu jälgis meid kõrgelt taevast.