Sünnipäeva toidud
Siin on kõigepealt lapsed oma sõprade keskel. Kahjuks ei saanud mitte kõik tulla, mille üle ma siiski väga ei kurvastanud, sest nii on alati lihtsam. Kaks Mari korealasest sõpra (keda ta kallistab) ei käi enam ammu samas koolis, kuid vähemalt kord saadakse aasta jooksul ikka kokku.
Kui küsisin, mida nad süüa tahavad peol pakkuda, siis oli vastus pikemalt mõtlemata - pizza! Ja ikka see, mille nad ise valmis meisterdavad. Nõnda lasin oma leivamasinal taigna valmis segada, Kirke riivis juustu, Mari lõikus sinki ning kanaviinereid. Ostsin neid tema egiptlasest sõbranna pärast, kelle usk ei luba sealiha süüa. Kuid läksin ikkagi alt, sest tal on praegu paastuaeg! Muidugi oli pisut kurb, kui ta kõrvale jäi. Ilmselt on ta siiski sellega harjunud ning ei teinud üldse mingit numbrit.
Iga küpsetuspaberi peal on lapse nimi ning nõnda ootavad pizzad ahju minekut.
Ahjus saan õnneks mitmele restile korraga asjad küpsema panna, kuigi ma eriti palju oma suurt ahju ei kasutagi, sest pliidil on sahtli asemel hoopis väiksem ahi, mis palju rohkem kasutust leiab!
Ja nõnda käib oma pizza söömine. Kuigi mulle ei meeldi paberist taldrikute kasutamine, siis selliste pidude puhul on nõnda palju lihtsam (meil ei ole ka väga palju nõusid peale köögis korraliku ülevaatuse tegemist). Vähemalt saan need visata meie rohelisse orgaaniliste jäätmete prügikasti. Joogiks on plastiktopsid, mille peale igaüks oma nime kirjutab. Need saan panna plastikjäätmete hulka ning tänu nimedele ei ole üleliigset raiskamist.
Seekord viilisin siiski ära pisikeste muffinite küpsetamisest ja dekoreerimisest, mida me oleme ka mitu aastat teinud. Küpsetasin lihtsa koogi, vahele vahukoore ja vaarikatarretisesegu ning peale veel vahukoort ning kaunistusi. Hästi lihtne ja lahe. Üks neiu küsis, kas see on jäätisekook :) Oli jah selline külm ning mõnus.
Siin on kõigepealt lapsed oma sõprade keskel. Kahjuks ei saanud mitte kõik tulla, mille üle ma siiski väga ei kurvastanud, sest nii on alati lihtsam. Kaks Mari korealasest sõpra (keda ta kallistab) ei käi enam ammu samas koolis, kuid vähemalt kord saadakse aasta jooksul ikka kokku.
Kui küsisin, mida nad süüa tahavad peol pakkuda, siis oli vastus pikemalt mõtlemata - pizza! Ja ikka see, mille nad ise valmis meisterdavad. Nõnda lasin oma leivamasinal taigna valmis segada, Kirke riivis juustu, Mari lõikus sinki ning kanaviinereid. Ostsin neid tema egiptlasest sõbranna pärast, kelle usk ei luba sealiha süüa. Kuid läksin ikkagi alt, sest tal on praegu paastuaeg! Muidugi oli pisut kurb, kui ta kõrvale jäi. Ilmselt on ta siiski sellega harjunud ning ei teinud üldse mingit numbrit.
Iga küpsetuspaberi peal on lapse nimi ning nõnda ootavad pizzad ahju minekut.
Ahjus saan õnneks mitmele restile korraga asjad küpsema panna, kuigi ma eriti palju oma suurt ahju ei kasutagi, sest pliidil on sahtli asemel hoopis väiksem ahi, mis palju rohkem kasutust leiab!
Ja nõnda käib oma pizza söömine. Kuigi mulle ei meeldi paberist taldrikute kasutamine, siis selliste pidude puhul on nõnda palju lihtsam (meil ei ole ka väga palju nõusid peale köögis korraliku ülevaatuse tegemist). Vähemalt saan need visata meie rohelisse orgaaniliste jäätmete prügikasti. Joogiks on plastiktopsid, mille peale igaüks oma nime kirjutab. Need saan panna plastikjäätmete hulka ning tänu nimedele ei ole üleliigset raiskamist.
Seekord viilisin siiski ära pisikeste muffinite küpsetamisest ja dekoreerimisest, mida me oleme ka mitu aastat teinud. Küpsetasin lihtsa koogi, vahele vahukoore ja vaarikatarretisesegu ning peale veel vahukoort ning kaunistusi. Hästi lihtne ja lahe. Üks neiu küsis, kas see on jäätisekook :) Oli jah selline külm ning mõnus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)