Tornaado

Aitäh kõigi tähelepanekute eest, millele ma aga vastata ei saanud, sest tegelikult olin terve nädal hoopis Kanada sügavates metsades :) Nii uhket matka siiski ei teinud kui Tom lastega. Panime telgi maha ning veetsime enamuse aega mõnusalt Georgian Bay ääres, mis asub Torontost umbes kahe tunni tee kaugusel. Kõik mu kirjutised ja fotod ootasid järjekorda lihtsalt tänu Bloggeri võimalusele postituse aeg ise sisse panna.


Tagasiteel kuulasime alles raadiot ning saime teada, mis maailmas juhtumas. Kõige lähemalt puudutas kindlasti neljapäevaõhtune tornaado, mis Ontario lõunaosas oma kurja tööd tegi ning majadelt katuseid viis ning puid räsis. 200 maja tuleb ilmselt lammutada ning lugematu arv vajab suuri remonditöid, mis võivad ühe ehitaja arvates kuni aasta võtta, enne kui kõik korda saab. Oli üks surmajuhtum, kui õhus ringi lendavad suuremad tükid tabasid noort poissi. Ime, et keegi rohkem viga ei saanud.

Meie istusime sel ajal oma telkimisplatsil ning jälgisime meeletut tormi, kui metsaalune järjest pimedamaks läks ning välgud ja müristamine meieni jõudis. Pean tunnistama, et seekord puges isegi mulle väike hirmupisik sisse, kui ikka läbi puutüvede näed, kuidas välk metsa vahele lööb. Istusin Tomiga varjualuse all, mille olime puude vahle tõmmanud ning ühel hetkel ei julenud ma enam sealt autossegi enam joosta, sest ümberringi käis meeletu möll.

Õnneks ei juhtunud lõpuks midagi hullu, saime veel kõvasti vihma kaela, kuid telgid jäid seest päris kuivaks. Huivtav oli ka see, kuidas äikese ajal vett nii palju alla ei kallanudki, alles peale seda, kui äikesepilved meie kohalt eemale läksid, algas vägev sadu. Nüüd läksin küll autosse, kus juba päris palav oli (Kirke oli kenasti minu käsul kohe sinna istunud, ainult Mari tuli vahepeal uudishimulikult välja). Kerisin akna lahti ning hoidsin suurt vihmavarju selle kohal, et vihm sisse ei peksaks.

Siin on pilte tormist. Ja video (klõpsa video peale).

Meie rahulik olemine, kuigi tormiga tahtis tuul sinise katte kaasa viia.