Oma raamatus nimetasin mitmel pool Eesti Maja direktorit, kes reservohvitserina Eesti sõjaväes (nüüd juba majori auastmes) ja teeninud nii Iraagis kui Afganistanis. Sealt tuli ta tagasi jõuludeks ning hiljuti andis ohvitseridekogule väikese ülevaate oma kogemustest. Teadsin, et ta seda teeb ning loomulikult oli huvi suur... Nõnda sammusime aga õigel päeval uhkelt oma naissoost noore kolleegiga endiste ja praeguste sõjameeste sekka, keda umbes kümne ringis kohal oli. Neist kaks on minuvanused, kuid siin sündinud ja Ülo moodi reservohvitserid, ülejäänud mäletavad veel II maailmasõja-aegseid lahinguid ning mul tekkis vahepeal kuri kahtlus, et mõnel kippus soojas ruumis uni kallale. Kuna lipsasime sinna oma lõunatunnil, siis püüdis Ülo kiiresti teha :)
Pilt on muidugi hoopis vabariigi aastapäeva pidustustelt Eestis, kui Ülogi oma abikaasaga kohale oli kutsutud (ning pärit presidendi kodulehelt). Üloga tehti isegi lühike intervjuu, mis minu meelest väga hästi õnnestus. Arvestades, et ta hiljem tunnistas, kuidas talle ootamatult mikrofon nina alla torgati! Arvestades, et Ülo on Eesti presidendiga juba lapsest saati sõber, siis pole imestada, miks nad kõik ühel pildil on. Tal olevat ka pisut raskusi ikka viisakalt 'president' intervjuu ajal ütelda, sest Toomas kippus kangest keelele :)
Ülo oli imekena ja tõi mulle minu raamatu Eestist koju kätte! Nii et olen ikka ise ka seda käes hoidnud :D Siiani laiutasin ainult nõutult käsi. Lubasin talle ühe kinkida, kuid ta teatas, et tahtis mind toetada ning ostis ikka ühe endale! Nii väga Ülolik!Lisaks tegi ta veel ühe üllatuse ning käis raamatupoe aknal raamatut pildistamas :D Tegelikult sain veel ühelt sõbrannalt pilte, kuidas nad Tartus pojaga seda poes uudistasid. Ma ei saa ju ise kohal olla ja 'salaja' uurida, kuidas raamat ka poeletil välja näeb :) Aga tegelikult on mul kõige parem meel oma sõprade üle, kes nii kenad ja tähelepanelikud võivad olla!
Pildil peegeldub hoone, kus ma kunagi peale keskkooli aasta aega Linna Ametpostis (LAPis) töötasin (samas majas sai vist ka ajakirju-ajalehti tellida, neid, millel limiiti peal polnud ;) ja LAPis töötas muuseas kunagi enne mind minu praegune kolleeg pangas!). Päris põnev aeg, kui me taksodega ametiasutustele ja tehastele ja koolidele posti laiali viisime. Kes oleks võinud arvata, et selles tuttavas raamatupoes kunagi minu raamat välja pandud on :)
Hakkasin raamatut lugema oma lennukit oodates Helsingi lennujaamas. ja siis ka lennul Frankfurti..ja siis ka järgmisel lennul Torontosse..ja otsa ta saigi. Väga huvitav oli lugeda ja mulle väga meeldis raamat!. Mul seisab ka ees palju tegemisi, mis sinul juba tehtud . (autojuhi load; vande andmine elanikuks saades; töö otsimine jnejne). Väga soojalt ja mõnusalt kirjutatud....kahju et läbi sai!
VastaKustutaMa tahaks,et mu Eesti sõbrad sugulased seda ka loeks,sest vahest nad ei usu mind, et suures Kanadas pole sulajuustude valikut..ja et kohupiim on kallis ja imelik jne. Ja sa seletasid nii hästi seda Kanada suve: seisa kuumal päeval kasvuhoones ja sulge uks - just nii ongi. Üks küsimus - kas sinu arust ei ole Kanada päike palju eredam kui Eestis. Mul silmad iseenesest lähevad kissi ja siis tuleb kissitamisest peavalu. Alguses arvasin et kuumusest on. Tuleb osta ilmselt head päikeseprillid :).
VastaKustutaMul on hea meel, et raamat meeldis! Ja ehk annab pisut kindlust ja turvatunnet, et saame ikka siin uuel kodumaal hakkama :)
VastaKustutaKanada ere päike hakkas meile teravalt silma kohe esimsel talvisel nädalal. Ma ei kirjutanud küll sellest, ainult üks pilt on, kus lapsed talvise päikesega kooli kõnnivad. Tegelikult pole ma siiani õieti harjunud (eriti talve teisel poolel), kui kõrgel taevas paistva päikesega tekib tunne nagu oleks suur kevad käes, kuigi õhk on ju külm. Kindlasti peaks meiesugustel põhjamaalastel head päikeseprillid käepärast olema. Lugesin kunagi, et meiesugused kannatavad sellepärast siin kõige rohkem, kui hilisemas elus vaja näiteks silmade pärast arstide vahet jooksma (või kepiga komberdama) hakata.
Tere! Olen siin blogis juba tükk aega piilumas käinud, nüüd lugesin ka raamatu läbi ja tahan lihtsalt tänada, et väga huvitav ja hästi kirjutatud raamat. Aitäh! Ave
VastaKustutaOi, kui tore, Ave, et kirjutasid! Vahva on oma lugejatega tuttavaks saada! Aitäh Sulle kenade sõnade eest!
VastaKustutaMa polegi Sulle veel raamatu puhul õnne soovinud :) Tore, et julgesid ette võtta ja loodan, et kunagi on minul ka võimalik seda lugeda :)
VastaKustutaJärg ka tuleb? :P
http://www.tartupostimees.ee/?id=239157
VastaKustutanii tore lugeda, kuidas USA suursaadik Eestis kiidab Eesti piimatööstust. Oh ometi võiks nad seda siia eksportida. Unistada võib :)