12 aastat tagasi oli neiu Mari kolmene ja ta alustas kohalike usinate eestlaste kombel iganädalaste käikudega Eesti Majja. Neli aastat lasteaeda ja peale seda kuus aastat kooli. Täna, viieteistkümnesena, läks ta jälle lasteada, aga mitte niisama rõõmsalt aega veetma, vaid kasvataja abina. Ta saab seal tegutsedes gümnaasiumis vajalikke ühiskondlikke tunde koguda. Leidsin sellest esimesest lasteaia aastast ühe pildi, millel laulukoor jõuluaktusel esinemas. Lisaks veel kaks fotot, esimesel aastane Kirke ja kolmene Mari, teine on võetud sel suvel. On nagu märgatav vahe, eks :) Kui lapsed väikesed on vahel tunne, et nad jäävadki alati just sellisteks pisikesteks nubludeks, kelle sabas peab pidevalt jooksma ja kelle eest mõtlema. Ja siis on nad ühel päeval äkki nii suured, et jooksevad ise teiste nublude sabas ning ei hooli üldse sellest, mis emme-issi arvavad ja mõtlevad.
Ikka väga märgatav vahe on piltidel :D
VastaKustutaAga see on tõsi küll, et avastus, et lapsed on suureks kasvanud tuleb ikka kuidagi väga äkki. Alles olid veel väikesed ja nüüd äkki täiskasvanuks saamas (või juba ongi täiskasvanud, nagu minu vanemad lapsed).
Hei, ma olen püüdnud leida infot, kes juhendab peaegu Torontos eesti mudilaskoori. Leidsin guugeldades viiteid Toronto eesti koolikoorile, aga nemad on pildi peal märksa vanemad kui minu mudilased. Laulupeo väliskooride koordinaatorilt ootan juba nädal aega vastust, kes ja kust välisriikidest noorte peole registreerinud on. Kuna mul oli selles meilis ka üks tõsine rahaküsimus, siis ilmselt seetõttu vastus viibiki...
VastaKustutaAga tegelikult tahaks lihtsalt teada, kuidas kellelgi välismaal see ettevalmistustöö sujub, olen inimlikult uudishimulik ja tore oleks ju ka kolleegidega kogemusi vahetada :)
Tasub vaadata seda lehkülge Toronto Eesti Koolikoori kohta. Seal on ka kontaktandmed olemas. Nad viivad juba mitmendat aastat koori Tallinna laulupeole. Lastel ikka huvi jätkub!
VastaKustuta