Laagris

Tom kirjutas juba pisut Mari sel nädalal tomunud laagrist - leadership camp ehk liidrite laager White Pine'is, mis tegutseb suvelaagrina (kopsakas raha tuleb sel ajal välja käia, ma ei imesta, miks eestlased Jõekäärut eelistavad). Nende kool rõhub tugevalt liidrite programmile, kuigi ma pole kindel, kui palju neid tuevaid juhte sealt välja tuleb :) Aga see polegi kõige tähtsam! Sest nädal aega koos oma koolikaaslastega, kellest enamus 10nda klassi omad, ainult juhid ja järelvaatajad olid vanematest klassidest, tähendab palju ühise koolivaimu tekitamisele. Mari kordas ühe vanema õpilase sõnu: "Kui üheksandas on veel "klikid" ehk oma rühmitused või kambad, siis kümnendast kaovad need ära! Ollakse mõnusas läbisaamises kõigiga!" Eks mõne aja pärast uurin uuesti Mari käest, kas tõesti mõjus see käik just nõnda.

Läksin talle vastu, sest kuigi olime Tomiga leppinud kokku, et ta tuleb töölt koju sõites autoga läbi, siis tahtsin igaks juhuks kohal olla, kui ta millegipärast ei jõua. Istusin kooli lähedal ühe kivi otsas ja ootasin, kuni märkasin bussi koolitänavale keeramas. Kui kooli poole kiirustasin, siis sõitis minust veel kaks suurt bussi mööda. Kokku oli neid kuus suurt bussi! Päris mõnus tunne tuli sisse kõigi nende noorte vahel oma tütart otsides! Nad olid kuidagi nii asjalikud ja rahulikud, ja mis mulle silma jäi, et nad ei häbenenud emale või isale kalli tegemast (Mari kaasa arvatud :). Kui Mari oli oma kohvri kätte saanud, siis märkasime Tomi, nii et me ei pidanud jala koju kõmpima (kuigi ega see meil väga pikk tee pole!).

Koju jõudes jätkus juttu tükiks ajaks, kui Mari oma kogemusi jagas. Süüa said nad hästi - värskes õhus tuleb ikka hea söögiisu. Käisid isegi külmas vees ujumas, kus pidid ujumistesti läbimiseks 5 minutit koha peal vertikaalses asendis sügavas vees uppumata ujuma (ma ei tea, kuidas seda eesti keelde panna teading water). Kuid vesi oli liiga külm, et päriselt ujuda. Nad tegid mingeid oma etendusi, tantsuõhtu oli, kostüümiõhtu, käsitöö ja palju muud.

Ööd oldi väga kenades puutaredes, kuhu mahtus vist 16 noort. Maril oli hea meel, et tal väga soe magamiskott kaasas, sest taredes polnud muidugi kütet. Õnneks sai siiski sooja dushi all käia. Kõik lapsed olid jagatud kuueks eri värvi grupiks, Mari tares olid osaliselt punased ja mustad, et ei tekiks klikke ;) et kõik kenasti läbi saaksid. (Punane grupp oli olnud kokkuvõttes kõige tublim). Marile käisime ju veel ekstra punaseid t-särke kasutatud riiete poest ostmas. Parasjagu, et tal neid selga oleks nädalaks panna ja pärast võib need kasvõi tagasi viia, sest siiani pole ta just punase vastu suurt huvi näidanud. Tegelikult sobib talle punane päris hästi, nii et jätame ikka särgid alles :)

Muidugi uuris Tom, kas pahandust ka tehti, kas keegi suitsetas või jõi. EI oli Mari vastus. Sellised oleks kohe laagrist ära saadetud. Kuigi tegelikult paar tükki ikkagi saadeti, ainult põhjuseks oli haigeks jäämine. Mari sai endale päris mitu uut sõpra ning hulgaliselt tuttavaid. Tema kokkuvõte laagrist - tore oli! Ja ta tahaks järgmisel aastal juhina tagasi minna. Lubas selle nimel juba nüüd töötama hakata. Vahva, et meeldis! Kirke ei jõua nüüd ära oodata, millal tema kord tuleb :D