Meil on olnud võimalus lühikeseks ajaks öömaja anda kahele imetoredale noorele eestlasele, kes endaga justkui tükidese Eestit kaasa tõid. Tom arvas, et muidugi toredad, sest üks on ju tema sugulane - onutütre poeg :) Lastele seletasin, et Jaanika, kes meie lapsi pikka aega ülioivaliselt kantseldas, on täpselt sama kaugelt neile sugulane, ainult emme poolt (täditütre tütar). Mõlemad uued elanikud Torontos tegelevad oma doktorikraadidega, naine alles selle poole pürgides ja mees järeldoktorit tegemas. Nende kodu saab vähemalt järmgine kaks aastat olema siin linnas.
Praeguseks on juba uus elukoht olemas ülikooli lähedal kesklinnas. Muidugi on noortel hea meel omaette elada, aga meil on natuke kahju, et me nende igapäevasest seltskonnast ilma jäime. Vahva oli õhtul maha istuda, kohvi- ja teetassi kõrvale juttu puhuda! Muidugi ei tähenda see, et me enam kokku ei saaks, aga need mõned päevad olid eriliselt toredad. Avastasin endas ka emaliku mure, kuidas nad ikka hakkama saavad :D Aga meie olime ju enam-vähem sama vanad, kui omaette võõral maal elama asusime. Eks ma siis proovi seda meeles pidada!
Külakostiks saime suure mõnusalt lõhnava rukkileiva, mille pikale viilule tegin kilu-munaleiva! Just sellise nagu minu emme kunagi mulle tegi, kuigi mitte nii pikki :D
Kiluleib! Huvitav miks just see Eestiga nii väga seostub, aga seostub nii paljudel. Samas ma Eestis elades üldse ei söönud nii palju kiluleiba.
VastaKustutaTäiesti teemaväliselt: kas Sa oled tähele pannud, et Su tekstile on "bold" peale jäänud?
kiluleib on siin juba sellepärast haruldus, et selliseid imekalasid nagu kilusid pole mitte kusagilt saada! ja mina kasvasin üles kiluleibade peal! õele ikka leib vorstilõiguga ja minule kiluga :) isu kunagi täis ei saanudki!
VastaKustutatekst on tegelikult meelega tumedam. kaks võimalust, kas muudan teksti suuremaks (aga siis on see eriti suur) või tumedamaks, et minu kõige tähsamatel lugejatel (st laste vanavanematel) oleks lihtsam lugeda. eks ma kuule, mis nad arvavad ja kas ma jätkan samamoodi. samas võivad nad teksti suuremaks muuta browseris, kuid vahel on raske seletada, kuidas see täpselt käib :)
Oih, ma alles nüüd märkasin, et väljendasin end poolikult. Vabadust! Tegelikult olen ma just peale Eestist ära kolimist just hakanud ise ka kiluleiba tohutult armastama ja alati kui Eestit väisan, siis mind oodatakse seal kiluleibadega :) Kiluleib on hää!
VastaKustutaSee kodus oma asjade mäkamine käib vist paljude asjade kohta :) Nagu näiteks eestikeelsete laulude õnnis kuulamine, kui elada hulk aega sünnimaalt eemal :D Enne ikka ajasin kõrvad kikki, kui "väljamaa" musa tuli :)
VastaKustutaOoo jaaa! Just nii :)
VastaKustutaMul oleks Sulle üks küsimus ka. Postituse teema kui viitsid kunagi kirjutada (kiiret üldse ei ole). Ma väga tahaks teada, mis Sul materiaalsete asjade kohta öelda on. Ehk siis teema on asjad. Need kodus olevad ja sinna kogunevad asjad. Sa oled kunagi kõik maha jätnud. Kas on midagi, mida Sa endiselt mäletad ja tahad, et see oleks Sul alles? Mööbel ja sisutus ja plaadid ja raamatud ... A'la kuidas Sa lahkud sellest armsast kummutist, mis on just Sinu kätte tulnud kusagilt aegade hämarusest?