Hiljuti käisime lastega perearsti juures ülevaatusel, ning seekord olin hästi usin. Nõnda said suht kärmesti tehtud ka igat sorti vereproovid ja muud asjad. Mari pidi verd andes küll pildi eest andma (täiesti minu tütar, mulle ei istu see vereandmine kohe mitte kuidagi... sellepärast ei saa ma doonoriks minna, kuigi hea meelega aitaks kaasa). Paar nädalat hiljem sain kõne doktori kabinetist, et tüdrukud peaksid korraks läbi astuma. Ega muud polnudki, ainult seletus, kuidas kõik on enam-vähem normis. Enam-vähem sellepärast, et rauda võiks neidudel rohkem olla. Mari näit oli lausa pisut alla normi (kuid seda ilmselgelt seetõttu, et tal punkt käimas ;). Kirke oli just piiri peal. Arst muidugi ütles, et nad peaks hakkama toidule lisaks ka tablette võtma.
Arutasime tüdrukutega asja ning otsustasime esialgu hoopiski pisut dieeti muuta (et mitte just iga päev rauda juurde süüa). Interneti sügavusest leidsin toiduaineid, milles pisut rohkem rauda kui teistes, see tähendab peale maksa, mille puhul mul interneti sügavusi polnud vaja uurida :) Tegelikult läksid asjad peas rohkem sassi kõiki neid seletusi lugedes, eriti kui veel peaks arvestama, millist rauarohket toitu millega süüa, sest mõnikord võtab see teine asi raua mõju hoopis ära... Igal juhul palusin kaasal kohe hulgaliselt maksa koju tuua ning kurva näoga teatasin, et nüüd pole muud, kui tuleb seda sööma hakata. Eks nad pigistasid siis praetud maksa sisse (Kirke vaevalisemalt kui Mari). Tom käis aga maksa ümber nagu kass oma palava pudruga. Temal on ainult hea meel, kui seda laual rohkem on. Kahetsen nüüd, et ma omal ajal maksa siiski rohkem ei teinud, andsin liiga kergesti järgi laste soovidele. Proovisin järgmisel korral siis maksa väiksemaks lõigata ja kartulikuubikutega seagatuna pakkuda. Noh, söömine läks ehk natuke edukamalt, eriti Mari puhul. Tegelikult olin päris üllatunud, et kõik sai kõhtu. Siis tuli meelde, et mul on kusagil kapis peidus Milka shokolaadi, andsin selle neile magustoiduks/preemiaks :D Kirke arvas, et nii võiks teinekordki teha. Ma igaks juhuks ei uuri, kas kakao võtab raua kehast ära :)
Lisaks avastasin oma üllatuseks, et peet ja spinat on ka päris rauarikas. Aga milline laps vabatahtlikult peeti või spinatit sööb? Egas midagi, peet tuleb lihtsalt roogadesse ära peita. Riivin seda lihakastmete, tshili ja magustoitude hulka. Viimasest maitsevad neile peedi-shokolaadi muffinid (siin üks retsept) ja peedi-shokolaadi keeks. Neid panen siis kooli kaasa. Samas olen ju ka varem midagi sarnast küpsetanud, kuigi mitte just väga tihti. Spinatit olen ka varem peitnud, pean seda veelgi usinamalt tegema. Eks vaata, kuidas meil need asjad minema hakkavad. Peeti on meil nüüd hulgaliselt varutud :)
Kui kotletid maitsevad, siis hea nipp on riivitud peeti kotletitainasse peita.
VastaKustutaSiinses lasteaias (aastaid tagasi, kui minu omad veel lasteaias käisid) pakuti lastele maksakastet nii, et maks oli aetud läbi hakklihamasina. Ja lastele öeldi, et tegu hakklihakastmega. Sõid kõik ja ei virisenud keegi. :)
VastaKustutaKodus nad mul ka eriti maksakastet ei taha.
Pasteet peaks ka hea olema. :)
Granaatõunad! Mul ei ole muud öelda. Ma sõin raseduse ajal kohutaval hulgal granaatõunu peale seda kui ma rauanäidu kohta märkuse sain ja see tõesti aitas. Ma ei jaksa ära kiita seda vilja :D
VastaKustutaAitäh heade nõuannete eest! Granaatõun on tegelikult Kirkele eriti meeltmööda :) Peeti proovin ka riivida igale poole, kust see eriti välja ei paista, loomaliha on niikuinii juba hea rauaallikas. Igal juhul proovime tablette vältida ning toiduga asi korda saada.
VastaKustutaToitudest sisaldavad palju rauda punane liha, kana, kala, maks, munakollane, täisteratooted, oad, herned, spinat, pähklid, kuivatatud puuvili ja rosinad.
VastaKustutaSuurenenud rauavajaduse korral, näiteks raseduse ja imetamise ajal on soovitatav kasutada lisaks rauda sisaldavaid vitamiine.
Vitamiin C ja vitamiin C-d sisaldavad tsitrusviljad (näiteks apelsinimahl) soodustavad raua omandamist. - Leidin selle teksti internetiavarustest. Omalt poolt julgen öelda, et rauatabletid võiks ikka jääda selleks päris-päris viimaseks võimaluseks, sest neil on ikkagi oma negatiivne kõrvalmõju nii maole ja soolestikule kui ka hammastele.
Ma ise olen kasutanud hematogeeni, pärast päevi tekib mul tohutu vajadus selle maiuse järgi. Paar-kolm päeva tarvitan ja siis võin jälle külma rahuga poes sellest riiulist mööda kõndida. Kas seda Kanadas ka saada on eks sa vaata, aga Eestis käies võiks seda siis osta. Tüdrukutele ebameeldiva maksasöömise saaks vahetada maiustamise vastu ja sokolaadist on see ka odavam :) -K-
Spinati-fetajuustu pirukad.
VastaKustutaMa ise oled peedifänn, nii et seda probleemi pole. Lemmikuks on peedi-küüslaugu salat majoneesiga.
Aitäh, iga vihje annab ideid juurde :-)
VastaKustuta