Rahu-palmlehik ehk jaapani sago palmipuu

Hiljuti toas istudes märkasin silmanurgast imelikku rohelist moodustist. Lähemal uurimisel selgus, et minu pikka aega ainult viit pikka teravate otstega vart omav toataim on ajanud välja mitu uut varrekest, mille küljes rulli keerdunud pikad lehed. Huvitav on see, et muidu on taime lehed päris tugevad ning teravad, kuid uued võrsed olid hoopis leebemad :)  Praeguseks on uued lehed palju suuremad ja pikemad kui varasemad, vanemad tõmbuvadki pisut kollakaks. Pidin natuke sirvima interentilehti, et leida nii inglise- kui eestikeelset vastet taimele, mille olin ostnud ainult suure reklaami peale, et see lilleke talub vähest kastmist ja hoolitsust. Just täpselt see, mis mulle meeldib, sest hoolimata sellest, et mul on hulgaliselt toataimi, ei kipu ma nendega just väga sõbralikus vahekorras olema, st kastmine ununeb pidevalt ära. Samas kinnitab mu bioloogist sõbranna, et ega taimedele ei meeldigi liialt vee sees ligunenda. Igaks juhuks olen kriitilised taimed, st need, mis siiski minu kastmistihedusele vastu ei peaks, tõstnud köögis aknalauale. Seal saan kasvõi nõusid pestes neile pisut juua anda :)

See palmipuu pidi aga päris tavaline Lõuna-Jaapanis olema ning võib umbes poole- kuni sajandi jooksul lausa 6 kuni 7 meetri kõrguseks sirguda. Rahu-palmlehik on ka Eestis saadaval (vaata näiteks siia). Aeglase kasvuga taim on üks vanemaid maailmas, ning headel tingimustel saab ta uue leheringi kord aastas või igal teisel aastal, kehvematel igal neljandal. Tundub, et teen midagi õieti, st jätan ta rahule, sest taim on mul olnud kodus vaevalt aasta ;) Lemmikuks on hommiku- või õhtupäike. Sellegagi olen täppi pannud, sest igal hommikul paitab päike teda. Tasub aga ettevaatlik olla, sest taim on nii inimestele kui koduloomadele mürgine. Lausa soovitatakse käed ära pesta, kui oled seda katsunud.