Metroo on koht, kus tihtipeale näed muusikuid esinemas. Enamasti on nad üllatavalt head, mille üle aegajalt pead murdsin, kuni mõni aasta tagasi sattusin kirjutise peale, milles seletati, kui raske on tegelikult saada õigust metroos oma oskusi esitada. Eriti veel kui konkurendid on oma leiba varem näiteks mõnes Venemaa kuulsas orkestris teeninud…
Igal aastal toimub uus konkurss kõigi tahtjate vahel ning 74 õnnelikku valitakse välja. Tavaliselt on aga tahtjaid üle kahe korra rohkem olnud! Kandidaadid (üksikult või duona) peavad esitama vähemalt kolmest laulust koosneva pala, mis kestab kokku 7 minutit. Kohtunike hulgas on erinevaid inimesi: muusikaõpetajaid, „talentide kütte”, esindajad Kuninglikust Muusikakonservatooriumist, jazzi ja erinevate rahvamuusika festivalide korraldajaid.
Enne 1979.aastat ei lubatud kedagi nii kergelt metroosse esinema. Kui keegi oma pillid lagedale tõi, pidi ta need sama kiiresti tagasi panama ning lahkuma. Pea 30 aastat tagasi otsustati paremini reguleerida esinemisi ning hakati pidama konkursse.
Absoluutseks lemmikpilliks on olnud kitarr, kuid välja on toodud ka balalaikad, kalimba (pöidlaklaver), tšello, saksofon, mandoliin, hiina flööt ja nii aina edasi. Paljud laulavad ning mängivad oma loomingut.
Kuna konkurents on nii suur, siis vahel neist mööda kiirustades tahaks lausa seisma jääda ning saada osa väga odavast kontserdist (oleneb, kui palju sa neile annetada tahad ;).
Pildil olevad „ärakaranud vangid” esinesid Yonge/Bloor metroojaamas väga lõbusate lauludega. Siit saab neid ka kuulata ning siin on väike kokkuvõte erinevatest muusikutest.
Idee Edgar SAvisaarele ja Tallinna linnavalitsusele: nad võiksid Balti jaama tunnelis ka midagi taolist korraldada. Pole mingit tahtmist sinna siseneda kui selt kanepihais (lõhn) vastu lööb ja keeegi räigelt kitarri tinistades laulda röögib. Eelistan ületada teed mööda veidi kaugemal olevat sebra. -K-
VastaKustuta