Fotojaht - volber

Volber on siin maal natuke raske teema. Siiani pole kuulnud selle tähistamisest. Väike otsing internetis tõi üles maipäeva tähistamise kui töörahva püha isegi Torontos (enamasti väikesed kogunemised ning näitused nädala jooksul); kuid enamusel pole sellet kindlasti aimugi!

Minu jaoks („vanal vene ajal”) jäi maipüha täpselt sama kaugeks. Kusagil oli teadmine, et veelgi vanemal ajal tehti tavaliselt maituld. Ning Soome saated näitasid noori tänavatel lõbutsemas. Rootsis sai osa võetud vähemalt ühest toredast koosviibimisest väikeses linnakeses lõkke ääres. Nüüd oleme maal, kus tule tegemine on keelatud või siis peab selleks kõrgemate võimude käest luba hankima. Meie muidugi ei hangi ning oleme teinud pisukest lõkketuld oma pisukeses grillis; ikka siis kui ilmad soojaks lähevad ning aias mõnus istuda on.

Sealt ongi minu seekordne pilt...


Käisin küll ringi ning proovisin leida võimalikult rahulikku tavaelu edasiandvat pilti, et näidata, kui ükskõiksed siinsed inimesed volbri vastu on; ning sattusin peale kõigepealt rattapolitseile ja järgmisele rongkäigule, mis kiiresti piltidele jäädvustasin.





Loomulikult polnud mul aimugi, millega tegu. Keegi proovis küll midagi seletada arstidest, kuid juba liikusid nad edasi ja jäingi mõistatama, miks küll selline noorte kamp tänaval oli. Tegelikult oleks pidanud aru saama, sest lehvitati kanepilehega lippe ning kui tähelepanelikult vaadata, siis nii mõnelgi oli suits kange kraamiga ees. Politsei vaatas päris rahulikult pealt, sulgedes osa tänavaid. Kujutan ette, kui pahased seisma pandud autojuhid olid, kuid ega nende ootamine liiga pikk olnudki.

Nüüd uurisin, kas kusagil oli sellest midagi kirjas. Paistab, et nad nõudsid marihuaana legaliseerimist. Kanada lubab seda arstiretseptiga kasutada, enamasti rasketel juhtumitel, kui pole lootustki, et inimene paraneks - valuvaigistina. Mingi jutt mõnda aega tagasi, et Kanada legaliseeriks kanepi ning hakkaks selle tootmist ja müüki reguleerima, on vaikselt kuhugi kadunud. Sellepärast siis protesteeritaksegi.

Mina olen selline imelik loom, kes pole suitsugi tõmmanud. Isegi Tartus ülikooli ajal ühikas elades oskasin sellest pahest kõrvale hoida. Samas arvan, et igaüks teeb oma otsuseid. Keelamine ei aita midagi (isegi kui kõigile selge, kui kahjulik see sinule on...)! Ainult hullemaks võib olukord minna. Kuna töötan panganduses ning puutun palju kokku laenudega, siis olen teadlik, mis võib juhtuda ühe majaga, mis on kasutusele võetud kanepikasvatuseks! Kui veel mõnda aega tagasi oli peamiseks mureallikaks Kanada läänerannik, siis praegu on Ontario provints kõvasti järele jõudnud... Kas legaliseerimine oleks lahendus... Mis juhtus, kui alkohol keelati, on kõigile teada...