Emadepäev

Kallis emakene,
oled minu kallikene.
Hoiad mind alati kallina,
laulad mulle armsana.
Oled mind alati aidanud,
kui mina olen küsinud.
Nüüd sooviksin Sulle
HEAD EMADEPÄEVA!

Väga vabas vormis luuletuse kirjutas Mari Eesti Kooli emadepäeva aktusel esitamiseks. Sellest jäime küll lõpuks ilma, sest olin järjekordselt migreeniga siruli ning ükski kena luuletus ei suutnud mind üles ajada, et õhtul kooli sõita :(

Õpetaja andis hiljem tema kirjutise mulle edasi ning olin väga liigutatud, kui palju 'kallisid' selles oli ning isegi laulmine oli ära märgitud. Viimase puhul tunnevad mu lapsed küll vist eriliselt väljavalituina, sest ainult nendele ma laulangi. Vaevalt et keegi end millestki ilmajäänuna tunneks, kui mind kunagi laulmas ei kuuleks ;).

Huvitava faktina: sel aastal möödub 100 aastat esimesest emadepäevast. Selle algatajaks oli Philadelphias elav Anna Jarvis, kes aasta peale oma ema surma organiseeris valgete nelkide jagamise igale emale koguduses (valged nelgid märkisid ema südame puhtust). Mõne kirjutise põhjal oli tema enda ema see, kes süstis tütrele mõtte kuidagi emasid austada. 1908.aastal peeti St.Andrew'si kirikus Lääne-Virginias teenistus emadele. 1909.aastal tähistati emadepäeva juba 46 osariigis, lisaks Kanadas ja Mehhikos.

Emadepäev on kulutulena levinud üle maailma ning kui Anna Jarvis veel elas, pettus ta väga, kuidas see kommertslikuks muutus - postkaardid, lilled, kingitused. Ta ütles, kas tõesti ei saa oma käega kallile emale ühte kirjagi kirjutatud... Tal endal ei olnud lapsi, emadepäevast sai tema lapsuke ning tal oli kindlasti kahju, milliseks tema laps sirgus. (Siin on artikkel ja kokkuvõte, kust ma infot hankisin.)

Loodan, et kõigil emadel on tore emadepäev, ilma emata poleks me kunagi siin ilmas olnud!