05.09.08

Valikud

Kõigepealt - mobiiltelefon või mitte... Siin paratamatult vajalik, sest muidu pole meid sugugi võimalik kätte saada. Torontos oleme veel mõne "veidrikust" tuttavatega peaaegu vähemusse jäämas, kes sellest eemale on suutnud end hoida (arvestades, et me eriti varmalt tavatelefonigi ei vasta, siis miks me tahaks pidevalt kõigile kättesaadavad olla...). Huvitav, et kõik need sõbrad-tuttavad, kel mobla tekkinud ja lahkelt oma numbreid jagavad, jäävad taolisel teel meie poolt kontakteerumata... See ei ole mingi teadlik eemalehoidmine, vaid lihtsalt kuidagi nii on kujunenud, sest millegipärast kaovad need numbrid meil pidevalt ära. Ilmselt on see saatuse poolt nii määratud :).

Klaviatuur - ameerika või eesti nuppudega... Valik pole raske, kui ma masinakirjas usinalt trükkides avastan end kirjutamas mingit kribu-krabu, millest keegi aru ei saa... Tegelikult pole see nii hull, sest ega nad nii väga erinevad ole ning pikapeale tabad ära, kus üks või teine nupp asub, kuigi mõne puhul ei saa aru, miks see just sinna paigutatud on. Kuna Torontos puuduvad klavitatuuril kõik täpiga tähed, siis olen väga harjunud paari klõpsuga selle välja võluma (on selline tore programm nagu AllChars, mis lubab maailma kõiki tähti trükkida). Siin käib see muidugi palju lihtsamalt, kui viimaks näpud õigete nuppudega harjuvad!

Toit... valikud on nõnda suured, et kõigepealt vaatad küsivalt parasjagu kõrval seisvale õele või emale otsa, mida poeriiulilt korvi poetada. Vahel julged midagi muudki proovida, kuid viimaks usaldad nende maitset või toetud oma vanadele kogemustele. Jäätiseleti juurde võiksimegi jääda. Imestan, kas tõesti on võimalik nii palju jäätiseid välja mõelda... Õe soovitusel maitsesin rukkileiva jogurtijäätist, mis oli tõesti hea; arvestades, et ma tavaliselt pole just suur jäätisesõber.

Ja siis hulgaliselt maiustusi... Olen jõudnud selge arusaamani, et minu absoluutsed lemmikud on Merekivikesed ja sefiir. Tiina kommid on maitsvad ja Vana Tallinna martsipan. Päris mitmeid huvitavaid uusi marmelaadikomme on välja tulnud, kuid Tiina jääb nendest ikkagi lemmikuks. Muud uhked shokolaadikommid võivad minu poolest kenasti poeletile edasi jääda :).

Viimaks kõik need erinevad jogurtid, üks parem kui teine... Toronto jääb selles suhtes pikalt maha! Ja mina seal kõigi nende maitsvate roogade järele igatsema, eriti kui valmistun mõneks peoks ja usinalt salati jaoks kartuleid ja muud vajalikku lõigun. Siis võin ainult kahetsusega ainult unistada poest mõne maitsva salati koju toomisest...

5 kommentaari:

  1. Minu maitsele vastavaid jogurteid osatakse tõesti vist ainult Eestis ja Skandinaaviamaades teha.
    Ostan siin jogurteid biopoest, kus veel pakutakse üsna värske ja eheda maitsega mustika-, maasika- ja metsamarjajogurteid. Maitsestamata variante muidugi ka. Aga ka seal hakkavad tasapisi domineerima kummalised šokolaadi-, kookose-, tont teab mis troopilise tilulilu segud.
    Peab vist hakkama ise tegema. Külmutatud marjade ja naturaalse jogurtiga võiks ju üsna häid tulemusi saavutada.
    Sealt samm edasi on muidugi kõik ise teha.
    Merekivikesed on ka minu absoluutne lemmik, millele ei ole vist kuskil maailmas analoogi. Sefiiri ei ole ma ka näinud kuskil väljaspool Eesti-Läti-Leedu-Venemaad.
    Eesti jäätis on ka hea, kuigi näiteks Ingman paneb tavalise valge jäätisega kõigile pika puuga ära.
    Ja Eestis müüdavad grill-lihad ja toorvorstid on head. Saksamaal on kõik marinaadid väheke harjumatud ning mõned vorstid maitsevad nagu seep.

    VastaKustuta
  2. Oo, see rukkileiva oma on mu lemmikjäätis! Ma ei suudagi muud süüa, liialt magus. On veel miski mustsõstra oma ka, mis on hea, aga rukkileiva-jogurti jäätist peale minu meil keegi ei söö. Nii et eelistan seda tuua poest. Muidu on nii, et kui hakkan sööma, on keegi juba enne ära söönud...

    VastaKustuta
  3. Aga mina ei oska Eestis jäätist valida, vähemalt, mis puudutab Eesti omi :P Minu arust ei maitse nad üldse head.
    Jogurtid on ka Soomes paremad, kui seal.
    Emma kakaokreem maitseb mulle, seda võis siingi müüa :P
    Toolse leiba ja Moskva suitsuvorsti igatsen, alati kui külalised tulevad, toovad.
    Midagi head seal Eestis ikkagi on, mida ei muuda mitte miski :D
    Ja sellest ma ei saa aru, kuidas saab telefonita elada :) Aga vist on harjumuse asi :DDD

    VastaKustuta
  4. ilma telefonita on täiesti võimalik :), eks vahel võiks see ju olla, kuid siis saab ka ilma hakkama - lõpuks ikkagi harjumuse asi!

    nii huvitav, millised on meie arvamused siinse toidu suhtes! eks me ikka jää taga igatsema oma, ükskõik kus maailmanurgas me ka end sisse pole seadnud...

    VastaKustuta
  5. Anonüümne9/9/08 08:09

    aga kuhu jäi kodujuust murakamoosiga???? -K-

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)