Raamaturiiul

Carlos Ruiz Zafon „The Shadow of the Wind”
Leidsin järgmise võrdluse raamatu esimestel lehekülgedel ning mõtlesin... kui kenasti öeldud: Every book, every volume... has a soul. The soul of the person who wrote it and of those who read it and lived and dreamed with it. Every time a book changes hands, every time someone runs his eyes down its pages, its spirit grows and strengthens.

Otsisin teose üles Danzumees blogi lugedes. Tundus kuidagi just selline raamat, mis mulle meeldiks! Ja ma ei pidanud pettuma! Lugu raamatutest ja lihtsatest inimestest, keda seob sõprus, armastus ja vaen. Pean samas tunnistama, et aimasin enamvähem ära, kuhu lugu liigub ning tegin kummalise lükke, jättes vahele eelviimase osa, milles tõmmatakse kokku vaikselt lahtihargnenud niidiotsad. Jätsin selle viimaseks! (Eelpoolnimetatud blogis võib täpsema ülevaate saada.) Nüüd ootan põnevusega tema järgmist teost („The Angel's Game”), mis peaks millalgi kevadel ilmuma.

Lõpuks veel mõned laused autori sulest:

Destiny is usually just around the corner. Like a thief, a hooker, or a lottery vendor: its three most common personifications. But what destiny does not do is home visits. You have to go for it.
Sometimes we think people are like lottery tickets, that they're there to make our most absurd dreams come true.