16.01.09

Elektrita...

Mis tunne oleks talve ühel kõige külmemal ööl ilma elektrita jääda...Mina ei tea, kuid täna sai selle kogemuse võrra rikkamaks üle 100,000 Toronto elaniku. Eileõhtuse üleujutuse tagajärjel ühes alajaamas kadus valgus majadest ning sellega seoses enamusel ka küte! Need, kes said, leidsid tuttavate ja sõprade juures varjupaiga, kuid paljud pidid kuidagi ise hakkama saama. Mitmed jutustasid, kuidas nad terve perega, koduloomad kaasa arvatud, kodus leiduvate tekkide ja muude soojade asjade alla pugesid. Üks eestlane võrdles oma ööd talvise telkimisega. Väga paljud eramajad selles rajoonis on üsna vanad ning kui arvestada, kui kiiresti meiegi majas temperatuur õhtul kukub (mul on ööseks termostaadi abil 17 ja paeval 20 kraadi sooja tubades), siis kujutan ette, kui hull nende olukord võis olla. Hommikuks ei olnud probleem ikka veel täielikult lahendatud. Tänaseks õhtuks loodeti siiski kõik vool taastada!


Ilma elektrita jäi seisma pikk lõik metroost. Hea, et ma hommikul korraks teleri peale lülitasin, kui lapsed uurisid, kas täna on jälle „cold warning". Esimene asi, mida kuulsin, oli teade metroost! Nüüd läks mul väga kiireks, sest pidin oma töökaaslast paluma end peale võtta. Rutuga lastele ja endale võileivad valmis. Lastele sõnad peale loetud, et uks ikka lukku saab – millegipärast meeldib neil aegajalt see kõigile valla jätta – ja kärmesti välja! Loomulikult oli hulga rohkem autosid maanteel kui tavaliselt, sest kuigi bussid olid pandud liikuma lõigu vahele, mis kinni, siis paljud eelistavad pigem juba autoga kohale veereda. Minu enda kogemus taolistel kordadel on üsna kehv! Buss ei ole kummist ning ega ühistranspordil pole neid küllalt välja panna sellistes eriolukordades. Õnneks oli umbes kella kolmeks metroo töökorras. Sain sellega kenasti koju!


Samas kiitis politsei, kui viisakad torontolased olid. Ei olnud ühtegi suuremat väljakutset ega õnnetusi (valgusfoorid ei töötanud ja kubujussi moodi riides politseinikud kontrollisid liiklust). Enamus koole selles linnaosas olid kinni ning avatud olid kohad, kuhu inimesed võisid end soojendama minna.


Maailmatasemel uudise mahtu see ei saanud. Kas sellepärast, et siinsed elanikud tulevad kuidagi vaikselt ja rahulikult oma probleemidega toime või suurema tõenäosusega sellepärast et midagi traagilist ei juhtunud. Ei saa võrrelda umbes samal ajal toimunud lennuki hädamaandumisega New Yorgis, mis inimeste jaoks suhteliselt positiivselt lõppes - nad jäid ellu, kuigi oma sihtkohta ei jõudnud; aga lennukiga pole vist suurt midagi enam teha?


Kõrvalise uudisena samal ajal - mitmete parkimismasinate patareid Torontos on suure külmaga üles öelnud. Kas see tähendab, et seal saab tasuta nüüd oma auto jätta... Midagi positiivset siis pakasega :).

1 kommentaar:

  1. Anonüümne18/1/09 08:27

    Olen tihti mõelnud, mis võiks siis juhtuda, kui meil peaks tulem pikem elektrikatestus... Minu kodutänaval oli siin paar aastat tagasi üks kummaline lühis, mida elektrimehed mõnda aega (see jama kestis umbes kaks-kolm aastat) taga otsisid ja kõrvaldada püüdsid. Nimelt lahkus elekter tihti ja ootamatult mõneks ajaks. Kui ma siis juhtusin kodus olema, siis oli esimene liigutus kohe täita õõnesnõud veega, sest üsna varsti kadus ära ka vesi ja siis juba muutus elamine (WC kaustamine) pea võimatuks. Õnneks on mul korter ahjuküttega ja köögis on ka kaks pliiti puu- ja gaasiga. Seega elada nagu saaks. Aga tõepoolest, mida siis peale hakata, kui kogu elamine sõltub elektrist ... ? -K-

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Vanemate postituste all ei ilmu need kohe. Nii et kannatust.