Praegune külmalaine on Torontosse erilise pakase kohale toonud. Kolmapäeva hommikul näitas kraadiklaas -20 ning neljapäeval -18 (tuulefaktor ulatus kohati isegi -30). Lapsed unistasid, kuidas kool võiks hoopis ära jääda, kuid loomulikult ei jäänud midagi. Ainult pikal vahetunnil ei aetud neid õue, kuigi Mari oli isegi selles suhtes skeptiline ning porises, kuidas Eestis ei pidanud kunagi väljas olema. Muidugi on suur vahe selles, et Eestis on vahetunnid palju lühemad, nende lõunatund siin on ikka täis tund pikk! Ja on ju kena, kui lapsed ikka pisut värsket õhku hingamas käivad (nii palju kui see õhk suurlinnas värske saab olla :).
Ega selline külm meid heiduta. Quebecis suusatamas käies on kraadiklaas ikka aegajalt kusagil 30 piirimail olnud ning mäe otsas rohkemgi, eriti hull lugu on, kui tuul ka välja ilmub. Siis peab tähelepanelik olema, et pakane nina otsast ei hammustaks! Olen küll Kirke või Mari keset mäge kinni pidanud ning kiiresti nende põski soojendanud, kuhu väike valge laiguke tekkinud. Ikka oma sooja käega ja mitte lumega.
Hetkel peaks järgmine nädal siiski soojema ilma kohale tooma, kuigi miinuskraadid ei kao veel niipea. Mõned pahandavad, et lumi võiks juba otsa saada, kuid mina ei kurda. Autoga ei pea ma suurt sõitma ja kui kõnniteel ongi rohkem lund, seda toredam seal sumbata! Aga ma olen ilmselt täielikult talveinimene :).
Täna öösel oli linna lääneosas selle suure külmaga viis tundi elekter ära (õnneks siiski mitte meil)... loodetavasti oli neil küllalt tekke endale peale tõmmata, kui küte elektriga seotud!
Täpsustades: hotelli akna taga oli -34C ja mae otsas -46C koos tuulefaktoriga - meie senine:) rekord. Aga ega seepärast suusatamata jäänud! Tom
VastaKustutaTeie talv ikka talvisem, meil siin vaid loetud kraadid alla nulli ja lund napib nii, et suusavõistlusi tõstetakse ühelt mäelt teisele... sinna, kus lund rohkem on.
VastaKustutaAga et selle külmaga suusamäel käia, selle eest annaks ma juba omaette medali :P