"Kas sa mäletad veel sellist asja..." küsisin sõbra käest, kelle laps tuli meie omadega mängima.Sõber vaatas ja imestas:"Mahlaauruti! Kust sa sellise siin kätte said?"
Kanada-eestlastest tuttavad lubasid meie viinamarjajuttude peale enda oma loovutada. Sellega aurutasid juba nende vanemad viinamarjadest mahla välja. Viimane on jumalatõsi, sest kui hakkasin potti pesema, siis ei olnud mitte ainult sõelaosa auguline vaid valgus paistis läbi sellegi osa, kuhu mahl peaks kogunema... Olin juba valmis kogu kupatuse omanikele tagastama, kuigi kahtlesin, et nad seda kunagi kasutama hakkaksid. Tom tuli aga heale mõttele mingi spets teibiga augud kinni kleepida.
Nüüd siis podiseb mul poole sajandi vanune pisut roostes käepidemetega ja kipakas potike pliidil ja keedab meile mahla, mis üsna hapu. Ega ma palju suhkrut juurde siiski ei pane. Saame seda just nii palju, et jõuame ilma suurte säilitusmeetmete kasutusele võtmiseta külmkapis hoida ning ilusti ära juua. Ja samal ajal võime pikka nina näidata kõigile pesukarudele ja opossumitele, kes viinamarjade kallal maiustamas käisid (õieti küll lagastamas, sest nad ju imevad mahla välja ning viskavad ebaviisakalt järelejäänu maha).
Meil ka umbes samane, mitut korda putitatud, kulunud ja mõlkis, aga töötab.
VastaKustutaMuuseas Belgia köögikraami, aiandus- ja teeisepoodides on sellised potid täitsa olemas. Uued ja kiiskavläikivast roostevabast terasest, ainult päris kallid (70-80 "ööri"). Talupoeglikud juured löövad vist rohkem välja :)
VastaKustutaSoomes müüakse seda pea igas suuremas kaupluses. googeldades söna mehu-maija :)
VastaKustutaon olemas ka elektriline mahla auruti
http://finca.fi/Ruuanvalmistus.shtml