Mis saab kõigist nendest toredatest kõrvitsatest, mis Halloweeni eel ja ajal maja ette kaunistuseks pandud... Selline pilt avanes mulle pühadele järgnenud prügipäeval (lohutuseks... vähemalt läheb see komposti). Meie kõrvits trepil jäi seekord lõikumata, teen sellest hoopis kõrvitsasalatit. Kindlasti küpsetatakse paljudes kanada peredes kõrvitsakooki ning keedetakse kõrivtsasuppi. Seemneid soovitatakse ahjus krõmpsuks muuta, et siis mõnus nende kallal nagistada. Mina olen ise ka kõrvitsakringlit teinud! Imehea! Aga nagu hüljatud jõulukuuskedega tekib pisut kurb tunne, kui näed neid tänava äärde tõstetud kaunistusi. Teisalt on nad suures koguses rõõmu toonud nii lastele kui vanadele!
Minul tilgub süda verd alati peale aastavahetust, kui teeäärsed kuuski täis on. Nad on nagu hüljatud loomad, keda algul suure önne ja armastusega koju tassiti, aga siis nagu katkine sokk minema visati.
VastaKustutaAga körvitsapildid on super - eriti too ninaga tegelane.
Siinkandis korjab omavalitsus kuused kokku ja hakib kompostiks. Siiski näeb siin-seal kuuseskelette veel kuu peale jõule kusagil tee ääres vedelemas. Oleneb inimesest.
VastaKustutaMeie korvits laks hallitama ja seega maandus komposti... Kuusk on aga meil taaskasutatav :)
VastaKustutaTegelikult rändavad tänava äärde tõstetud kuused kõrvistaste moodi komposti. Lihtsalt kuidagi hale on neid seal oma saatust ootamas näha, eriti peale nõnda helget minevikku... Aga eks see meie elu ole samasugune :)
VastaKustutaAga sa lubasid meie kõrvitsast salati teha! Ma nii ootan ikka :)
VastaKustuta