Kergelt teenitud 50 dollarit

Istusin esmaspäeva õhtul koos Indiast pärit mehega laua taha ning vastasin pisut üle tunni tema küsimustele. Nagu näiteks, kui pikk ja paks ma olen, kui palju ma juurikaid söön, kas tänavad on küllalt valgustatud ja kas meie ümbruses käib ringi kampasid, kes proovivad mulle narkotse müüa. Vastutasuks teenisin $50! Kusjuures, keeegi ei kontrollinud, kas ma ka õieti vastasin :D

Tegelikult käib Torontos praegu St.Michael'si ja Toronto Ülikooli poolt suur küsitlus. Teemaks "Neighborhood Effects on Health and Well-being" (maakeeli: kuidas mõjutab naabruskond sinu tervist ja heaolu). Torontost on valitud teatud rajoonid ning siis omakorda huupi inimesi, kellele saadeti kiri pika seletusega ning küsimusega, kas nad oleks nõus osalema. Juhtumisi saime meiegi sarnase kirja koju. Panin selle kuhugi kenasti "hauduma" ja unustasin, kuni keegi ühel õhtul mulle helistas, kui ma parasjagu liivatainast õunakoogi jaoks plaadile laiali lükkasin. Proovisin siis kuidagi ära viilida, ning kurtsin, et ega seda aega just palju pole (isegi raha ei kaalu vahel aega üles), kuid teise telefoniotsa oli sattunud väga heade veenmisvõimetega daam (või olin ma kuidagi eriliselt kergesti mõjutatav sel õhtul). Lubas aga, et kohale tullakse just siis, kui mulle sobib. Eks ma siis andsin viimaks alla.

Minu indialane ei tahtnud Kokole alguses sugugi meeldida ning haukumine kostis kindlasti tervele tänavale kätte. Mul oli hetkeks tunne, et mees laseb kiiremas korras jalga, sest nii koletu loomaga polnud ta sugugi arvestanud. Õnneks rahunes koer kiiresti maha ning saime segamatult vestelda. Kokku intervjueeritakse umbes 3000 inimest ning põhimõtteliselt tahetakse vist tõestada, kui halvasti ikkagi vaesus ja kehvad olud inimestele mõjuvad. Mis paneb mind mõtlema, et kõik on ikkagi paljuski enda teha. Muidu ei räägiks, kui ise poleks vaese immigrandina siin alustanud ning kuidagi hakkama saama pidanud...

Sel ajal, kui mind küsimustega pommitati, proovisin ise oma küsimusi vahele susata. Sain teada, et härra on Indiast tulnud kuus aastat tagasi. Tal on poeg, kes teeb karated, on just kollase vöö kõrgema vastu vahetanud. Ta on õppinud Inglismaal ülikoolis ning omab lausa doktorikraadi geneetikas! Tema õnneks tunnustab Kanada omandatud haridust (mitte nagu minu puhul omal ajal...), kuid ega tööd pole kerge leida. Ta olevat olnud mõnda aega töötu ning võlad kasvanud pisut liiga suureks. Kui sai teada, et pangas töötan, siis uuris, kuidas meie laenutingimused ka on :) Andsin talle oma visiitkaardi. Näed siis, kus saab kliente juurde meelitada :D

Üldiselt läks jutuajamine suhteliselt kiiresti. Alguses ikka ajas ta kõvasti näpuga järge, aga tegelikult saab päris kärmesti aru, millise inimesega tegu ja poole pealt vuristas ta juba niisama küsimusi, ilma et ta õieti mu vastuseid ära oleks oodanud. Jään nüüd huviga ootama kogu selle suure projekti tulemusi!