Valimised ja Kanada noorim parlamendiliige

Tom kribas juba eile siinsetest valimstest, eks ma pea ka mõne sõna vahele torkama ;) Ma ei ole suur poliitika jälgija, tulen rahulikult peale tööd koju ja teen veelgi rahulikumalt oma toimetusi, kuid seekordsed pealesunnitud valimised tekitasid tunde, et mis siin küll toimumas on... Konservatiivid on riigi väga kenasti hiljutisest majandusriisist välja toonud ning rahva toetus tänu sellele kõrge. Kuid opositsioonis olev liberaalide partei otsutas mingil tundmatul põhjusel rahuolelematust üles näidata, kui valitsus uue eelarvega välja tuli. Ilmselt ei kujutanud nad ette, et õhulosside lubamine ei lähe rahvale seekord peale, mis sest raskemad ajad on kõigil veel selgelt meeles. Kuid samas on ka meeles, kui hästi suutis valitsus tervet riiki juhtida, kui kindlat kätt hädasti vaja oli.

Konservatiivid said seekordsete valimiste tulemusel parlamendis enamuse. Liberaalid kaotasid nii kehvasti, et pidid opositsioonipartei au loovutama Uutele Demokraatidele (NDP), mida pole ei tea mis ajast nähtud! Juba kaaluvad liberaalid, kas peaks oma partei laiali saatma ning ühinema NDPga! Liberaalide juht Michael Ignatieff (vene aadli päritolu), kes meie valimispiirkonnas, astus oma kohalt tagasi - millegipärast pole ta mulle kunagi meeldinud (ja üldse mitte sellepärast et tal selline taust on;). Tegelikult tegime Tomiga nalja, miks küll liberaalid Eesti valimisi tähele ei pannud, kus samamoodi endine liider tagasi valiti. Poleks tasunud oma jalgealust nõnda kõigutama hakata ;).

Kogu valimiskampaania ajal oli selge, et paljud ruttasid hääletama põhimõtteliselt liberaalide vastu (mitmed mu noored sõbrad otsustasid just nõnda). Olenes, kuhu poole rohkem kalduti liberaalina, kas vasakule või paremale, ja nõnda läksid nende hääled kas NDPle või konservatiividele. Eesti juurtega konservatiiv Peter van Loan (ema ja vanavanemad põgenesid sõja ajal Eestist) valiti taas kord oma kohale tagasi (kuuluvat peaminister Harperi 12 kõige mõjuvõimsa poliitiku hulka) - on parlamendis olnud aastast 2004.

Huvitav on ka see, et verivärskete parlamendiliikmete hulgas on ootamatult palju noori. Kõige noorem nendest üldse üle aegade noorim 19 aastane Pierre-Luc Dusseault (NDP), kel mittevalimise puhul suvetöö golfiväljakul soolas. Ta õpib ülikoolis poliitkateadust - lõpetas esimese kursuse - ning nüüd ei pea leppima kehva suvetöölise tasuga. Üle 150 tuhande dollari aastas teenida poliitikuna pole vist väga paha :) Mida aga arvavad vanad tegijad noortest... NDP juht Jack Laytoni meelest peabki just nii edasi minema - noored ja vanad koostööd tehes. Arvestades, kuidas vanad vahel liialt oma kohtadest kinni hoiavad, siis on selline suhtumine ainult kiiduväärt. Dusseault ise arvab, et segu noortest ja vanadest aitab paremini kogu rahva eest hea seista.

Lisan siia veel Wikipediast leitud tabeli hääletustulemuste kohta. Rohelistel, kes tavaliselt minu lemmikud, said viimaks ka ühe koha parlamendis, mille üle ollakse muidugi väga õnnelikud! Aga ega marksistid-leninistid, ninasarvikud, piraadid ja marihuaanlased ilma pooldajateta jäänud :) Muidugi oli hääli siiski nii vähe, et neil võtab veel hulk aega, enne kui nad valitsusredeli esimesele astmelegi end upitada jõuavad.