09.05.11

Vanade asjade uus elu


Kui me Kanadasse elama tulime, polnud meie rahakotid sugugi rahast pungil (ega nad siiani ei kiitle just tüsedusega, kuigi võiksid ju viimaks ;) ja võtsime hea meelega vastu meile annetatud esemeid, millega sai elamist sisustatud. Nõusid, potte-panne, täispuust söögilaud, mida me siiani kasutame, vana madrats, mille muhud viimaks liiga muhklikuks külje all muutusid, ja minu nõudmisel hästi laia voodi vastu vahetatud sai. Nii mõnigi annetaja oli meiesugune immigrant, kes lahkelt nendele antud asju edasi jagas. Meie keldris on kaks tugitooli ja diivan ikka alles. Diivan olevat kunagi kuulunud õmblejale, millest vahel mõni nõel istujale märku andis. Nüüd on ta küll peamiselt meie Puma jaoks heaks peidukohaks :)

Mulle on meeldinud siinne küllaltki rahulik suhtumine vanadele asjadele uue elu andmisesse. Ning kui veel kümmekond aastat tagasi toimus peamine hea kvaliteediga vanakraami ost ja müük ikka antiigiäri kaudu, siis tänapäeval leiavad nutikad tegijad muid kanaleid. Näiteks osavate kätega mees, kes kammib läbi garaazhimüüke ja vanakraamipoode, kust ta siis ostab kokku puumööblit. Putitab selle üles ja müüb e-bay kaudu edasi. Sama äri peal on ka naisi, kes nõnda vanade riietusesemetaga elamisväärse sissetuleku kätte saavad. Muidugi ei tarvitse iga kuu olla samaväärne ning vahel ei taha müük hästi õnnestuda, aga siis tulevad vahele eriliselt head ajad, mil võib midagi tagavaraks panna.


Ma pole kindel, kas oleksin väga rahul nii ebakindla "palgaga". Kuid eeliseks on kindlasti suhteline vabadus. Ei pea oma tööandaja käsi väänama, millal täpselt vabu päevi võib võtta või puhkusele saab. Oma peremees on hea olla, ainult kahjuks ei saa vist kunagi töölt minema, isegi kui "vaba" päev endale lubada. Ei ole nii, et paned töökoha ukse kell viis kinni ja lähed mureta oma elu elama. Eks need mõtted tiirleks vist isegi unenägudes järgmiste projektide ümber. Kui just mõistaks olla hiljuti ühest raamatust loetud taskuvarga moodi, kes püüdis ainult väga rikkaid ohvriks valida ning üle teatud summa kunagi päevas koju ei toonud. Ülejäänu läks kiriku annetuskasti. Oskaks ka nii rahulikult elu võtta :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)