Ema roll

Krista Kõiv nimetas hiljuti mitmest "minu..." raamatust kirjutades, et minu lastel veab oma emaga. Muidugi oli seda eriliselt armas lugeda! Kuigi teisalt pani kohe mõtlema, kas neil ikka veab ;)  Küsisin tüdrukute käest, mis nad arvavad minust kui emast.

"Sa oled hea ema!" tuli kui ühest suust.
"Sa lubad meil teha asju, aga oled strict ka!" teatas Mari, rõhtutades, et ega ma just alati kõike ei luba või panen piirid peale.

Tom arvab vahel, et ma hellitan neid liialt. Tegelikult on probleem rohkem selles, kuidas lapsi midagi tegema panna. Isal pole nii palju kannatust kui minul, kes ei käi kogu aeg vitsaga taga kontrollimas, kas asjad ikka tehtud said. Vahel ta lausa imestab, kuidas mul õnnestub nii rahulikult lapsed tegutsema panna. Aga eks nad tea, et isaga on rohkem kära kui tegusid :) Minu sõna paistab kõvema kaaluga olevat ;) Nüüd, mil oleme omaette kodus ning suur värvimistöö ette võetud, olen tegelikult minagi rõõmsalt üllatunud, kui varmad nad on appi tulema! Mõni asi on lausa omapäi valmis tehtud.