"Mul on punkt!" teatab tütar mulle tõsise näoga.
"?!?" jään ma talle küsivalt otsa vaatama ning siis kui äkki taipan, jätkab ta juba ise: "Period, ju!"
Ja nii on siis meil kolm naist majas, kes igakuise "punktiga" elavad, st meie sõnavaras on täiesti uue tähendusega "punkt" :D
Lugesin hiljuti lehest prügi ja saastatuse ning "rohelisena" elamise kohta, kus oli mainitud muuhulgas menstruaalanumat (menstrual cup), mis hoiab ära meeletud sidemete- ning tampoonikuhilad prügimägedelt. Tegelikult viskame me küll Torontos need orgaaniliste jäätmete hulka, millest siis hiljem muld saab, kuid arvestades, kuidas nende tootmine toimub, siis ülalmainitud anumakese olemasolu aitaks sellegi vastu. Oleksin peaaegu juba ära unustanud lähemat uurimistööd teha, kui sama teema poleks paari töökaaslasega jutuks tulnud, kellest ühe jaoks see juba varem teada oli, kuigi ega temagi ei kujutanud ette, mis ja kuidas kõik täpselt käib. Tegime siis nalja, kui suurt katelt me peaks kasutama hakkama :)
Kodus istusin arvuti taha ning surfasin tükk aega lugedes erinevaid arvamusi. Isegi eesti keeles leidsin ühe artikli. Kokkuvõttes pean ütlema, et absoluutne enamus nendest, kes on hakanud kasutama punktianumat, on väga rahul (siin näiteks üks blogipostitus, mille sabas hulk kommentaare, mida tasub ka lugeda)! Huvitav oli samas ühe eestikeelse foorumi osalejate arvamused, mis väga skeptilised ja peaaegu negatiivsed. Paljudele teeb muret anuma hind, mis tundub küll kõrge, kuid arvestades, et seda ei pea tükk aega vahetama, siis tuleb lõpuks hind odavam kui muude vahendite ostmine (siin üks Eesti link, soome keeles nimetatakse seda kuukuppi, mis kõlab kuidagi väga kenasti :)Minul on menstruaalanum nüüd kodus olnud umbes kolm kuud ja oskan hetkel ainult kahetseda, et varem sellest teadlik polnud! Tunnistan, et alguses ei läinud asjad küll kergelt. Kuid kindlasti ei tohi alla anda. Tasub rahulikult võtta ning katsetada-proovida, kuni mugavalt tunned. Internetis on hulgaliselt ka videosid, kuidas täpselt anumakest kasutada, kuidas voltida. Muidugi rääkisin asjast ka oma tüdrukutele, kes kohe sugugi vedu ei võtnud. Seletasin siis, et muidugi peab oma kehaga "sina peal olema" ning midagi ei tasu sunniviisiliselt teha. Teadsin, et vanus poleks takistuseks, sest lugesin mitme noore neiu positiivseid kommentaare. Mari luges ka :) Ja otsustas proovida! Algus oli vaevaline (eriti välja võtmine), kui ta aga asjale pihta sai, siis nägin temas samasugust rõõmu nagu mina tundsin. Oleksin nagu vabanenud "punktiorjusest" :) Kõige rohkem rõõmustas Mari selle üle, et saab muretult ujuma minna. Ja muidugi on suureks positiivseks seigaks näiteks reisides ainult pisike kotike anumakesega kohvrisse torgata. Olen küll igaks juhuks väikest sidet kasutanud, kuid enamasti pole sedagi vaja.
Mari imestas, miks küll sellest nii vähe teatakse. Püüdsin siis seletada, kui suured on sidemete ja tampoonide tootjad. Mis siis saaks, kui nende tööpõld tühjaks jääks. Soovitan aga menstruaalanumat ikkagi kõigile! Mari noogutab kaasa :) Kindlasti on neid, kellele see sugugi ei sobi, kuid nagu aru olen saanud, on anumaid erinevaid, ja kui tõesti huvi ning soov olemas, siis kusagil leidub igale just see õige. Kõige tähtsam on rahulikult asja võtta ning aega anda!!! Siis tuleb ka see vabanemise tunne :)
Kole hirmus suur tundub see "anum" :|
VastaKustutaTundus mulle ka kole suur, aga pole sugugi :) Istub väga mugavalt. Marigi vaatas alguses seda kahtlustavalt, kuid ta ei kurda sugugi. Arvesta, et veri peab kuhugi ära mahtuma. Kui verejooks pole liiga suur, siis peab seda ainult õhtul ja hommikul tühjendama. Ise leian, et paaril esimesel päeval on hea kolm korda seda teha.
VastaKustutaoh, nii lahe, et sa sellest kirjutad :) mina avastasin mooncupi umbes 3 aastat tagasi; muidugi hirmutab alguses ära see, et sa ei tea, kas sellega elada saad ja seda niisama prooviks osta on päris suur summa. mul seisis ta ka tegelikult vist terve aasta kapis, sest ma ei suutnud temaga sõbruneda lihtsalt. aga ühel hetkel proovisin jälle ja nüüd 2 aastat elangi ainult sellega. enne tundsin ennast päevade ajal koguaeg kuidagi räpaselt, mulle ei meeldinud need igasugused sidemed ja tampoonid ja vahetamine ja prügisse viskamine... isegi kuigi ma kasutasin ainult ökosidemeid lõpuks. mooncupiga on puhas tunne. seda saab pesta ja keeta ja loodus hingab ka pärast kergemalt minu tootmata prügi arvelt :P
VastaKustutaaga ma arvan küll, et kõikidel hügieenivahendite tootjatel oleks päris kõvasti ütlemist, kui terve maailma naised mooncupi peale ümber koliks. + prügivedajad ja -käitlejad... aga maakera poolt vaadates oleks see hea variant. ilmselt tulebki lihtsalt sõna levitada :D
Tundub nagu oleks see üks "tabuteema", millest eriti avalikult või omavahelgi õieti ei räägita. Aga nüüd, kus olen endale selle topsikese avastanud, ei hoida mind miski tagasi, et seda kõigile, kes aga kuulata tahavad (või ei taha ;), tutvustada.
VastaKustutaKas Kanadas on tõesti kõik avalikud tualetid nö buduaari-tüüpi, kus pesemisvõimalus sees olemas??
VastaKustutaei ole sugugi buduaari tüüpi, aga topsiku võib rahulikult tühjendada, võib natuke paberiga puhtaks pühkida ning ongi korras. kogu asi on palju puhtam, kui ette oskad kujutada (mina ka ei osanud, päevad on nüüd hoopis teise tooni omandanud minu jaoks)! selle kohta on ka palju kirjutatud, et midagi ei juhtu, kui ei saa vahepeal pesta (mulle meeldis kellegi võrdlev kommentaar vahekorra kohta, kas mees aetakse ennast seebiga küürima :D. ise olen leidnud, et hommikul pannes ei pea enne õhtut seda liigutama. aga kõik oleneb kuidas kellelgi punkt käib :)
VastaKustutapeale päevi võib anumakest pisut keeta ja siis hoiule panna, kuni jälle vaja on.
minust ei saa enam kunagi sidemete või tampoonide kasutajat! st nii kaua, kui mul veel seda aega järel on ;)