Dinosaurustele tere ütlemas

Meie üks esimestest linnakäikudest viis kohe Royal Ontario Museum'i ehk Ontario Kuninglikku Muuseumi, kus hulgaliselt dinosauruste ja muude elajate konte imetlemiseks välja pandud. Ega me tol korral rohkem ei jõudnudki, kui neid imetleda, käia nahkhiirte koopas (kus siiski elus nahkhiiri pole, kuid kus võib silmad kissi panna ning kujutada ette, kuidas "päris" elus see välja võiks näha). Mingil hetkel kaotasime silmist Mari, kes jäi ühte saali linde joonistama :) Hea õnne lootuses (nii nagu hiinlased usuvad) pidime muidugi nefriiti (jade) silitama.

Enne lahkumist sõime keldrikorruse sööklas kõhud täis ja kuigi minuga kaasas olnud noorem seltskond väitis, et nad on väga väsinud ja tahavad kohe koju minna, sundisin neid ühe metroopeatuse jala käima. Et Torontos Tartut näha :) Mis on muidugi on hoopis Tartu Kolldedzh ehk üliõpilaste ühiselamu, kus muuhulgas asub "Eesti Elu" toimetus, lisaks arhiivile, raamatukogule ja korporatsioonide ruumidele. ROMi läheme uuesti tagasi. Nii väikestes kogustes on päris mõnus muuesumis käia, eriti kui on olemas perepilet, millega lugematu kord sisse võib astuda.

Lõbustuspargis on ka terve päev veedetud. Õieti viisin nad kohale ja sõitsin ise tööle, et õhtul siis järele minna. Kuna neil on hooajapiletid, siis teeme kindlasti veel mitu käiku.