Meil olid ka kaks süsta kaasas, mis nüüd korralikult ristitud said, st iga päev läksid Tom ja Rainer nendega veele. Käisid ühel päeval isegi kaugel saarel ära. Eks Kirke ja Marigi said süsta, ainult mina keeldusin. Millegipärast on süst mulle alati kuidagi väga ebakindla veesõidukina tundunud. Arvestades, et mu ujumisoskus pole just kõige kõrgemast klassist, siis eks ole seegi pisut hirmutamas, mis sest, et päästevest peab seljas olema. Mõnele võib kanuu tunduda sõiduriistana, mis liialt kõigub (eriti kui sisse ja välja minna), kuid olen sellega väga harjunud ning ei kõhkleks minutikski sellega retke ette võtmast. Selle asemel istusin liival ning vaatasin teiste sõitu pilk kaugusesse ja vahepal ka lähemale raamatusse suunatud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)