Vahel on Torontos küll tunne, et sa ei elagi linnas. Siin on hulgaliselt parke ja rohelust. Jõeorgudesse ei julge keegi enam maju ehitada, sest üleujutused võivad väga tormiliseks osutuda. Orkaan Hazel aastal 1954 jõudis täie jõuga ka Torontosse, tappis 81 inimest ning jättis tuhanded kodutuks. Nüüd on orud muudetud parkideks.
Mina olen hakanud nädalavahetustel kepikõnniks Etobicoke Creek jõeorgu minema (oleme seal tavaliselt ratastega käinud või niisama jalutanud, isegi suusatanud tegelikult). Teen nalja, et mul on nüüd kepikõnnilubi, kuhu kuulun mina ja Koko. Seon ta rihma oma vöö külge, nii saan rahulikult keppidega vehkida. Ta oskab väga kenast ennast eemale hoida. Tavaliselt on minu kõrval või kusagil tagapool. Alguses kipub küll vahel ise kiirust üles võtma, kuid kahe tunni pärast on tal juba keel vestil :) Seekord oli Tom kaasas ning hoidis ise koera, mina klõpsasin aegajalt pargiteest pilte. Nii et tulge minuga kõndima :)
Väga ilus sügis teil. Ja tundub ka soe olevat. :)
VastaKustutaMeel on kohe rahul kindlasti, kui saab sellises kenas kohas keperdada :)
VastaKustutaOn teil seal palju kepikõndijaid või pole see populaarne? :D
Soomes on neid keperdajaid väga palju. Ja päris palju vanu inimesi on, kes imiteerivad oma tigusammul seda :D Lahe vaatepilt kus juures ;)
Mõnus on niimoodi voodis pikutades "kõndida". Ilusad pildid.
VastaKustuta