Kuidagi ei saa fotojahiga uuesti järje peale :) Tunnen, et olen kuidagi eriliselt mugavaks läinud. Aga teema "naeratus" kiskus kangesti sulge haarama, sest olen tahtnud ühe oma tähelepaneku lahti rääkida. Ma ei tea, kuidas Eestis on, kuid mulle mõjuvad kuidagi eriliselt häirivalt siinsete maaklerite naeratavad näod. Mitte, et mul naeratuse vastu midagi oleks, mulle hoopistükkis meeldib väga, kui inimesed naeratavad, aga tähtis on, et see naeratus tuleks südamest.
Siin on kombeks müüdavate majade juurde panna üles müügisildid, millel tihtipeale ka müüja pilt. Iga kord kui nendest mööda kõnnin liigub pilk muidugi naerunäole, mis teoreetiliselt peaks sõbralikult ja ligikutsuvalt mõjuma, kuid minu puhul tekitab hoopis tõrget. Olen püüdnud aru saada, mis mul viga on, kuni ühel päeval taipasin äkki, milles minu jaoks probleem seisab. Nende silmad! Isegi kui suu on kõrvuni, siis silmad on neil külmad ning kaalutlevad! Ok-ok-ok... üldsegi mitte kõigil, enamus on tegelikult päris normaalsed!!! Aga meelde jäävad just need poseeritud fotod võltsi naeratusega ning nüüd mõtlen iga kord neid märgates, kuidas maakler majaostjale naeratades selgitusi jagab ning kuidas tema ajus käib külm arutelu, mis viisil potensiaalsed ostjad maja ostma panna :)
Minu esimene "päris" töö siin (mis kestis umbes pool aastat) oli inimestest foto tegemine ning nende ülekandmine tassidele. Ma ei suutnud kuidagi ära imestada, kuidas eriti lastel fotoaparaadi nägemine tõmbas suu kõrvuni, nagu välja treenitud ahvidel :D Ainult silmad olid neil tihtipeale elutud. Parem siis juba mitte nii laialt naeratada, sest mis sa ikka selle võõra fotograafi ees nii kangesti rõõmustad. Eriti veel, kui ema-isa sunnivad, sest siis saab vanaemale kinkida lapse pildiga tassi, samal ajal kui laps piilub hoopis mänguasjapoe poole :)
Niisama huvi pärast sirvisin Eesti maaklerite fotosid. Selle müüja juurde läheks ma näiteks kõhklemata (ma ei tunne teda, tegin otsuse ainult pildi alusel ;) Tunnistan, et Eesti lehekülgedel üles pandud maaklerid jätsid kõik väga kena inimese mulje :) Ja siin on üks kena Toronto-eestlane, kes muide on uhkelt inglise ja hispaania kõrval ka eesti keele ära märkinud (oma imestuseks avastasin, et mõned eestlastest maaklerid - ega ma neid eriti palju teagi :) - on selle oskuse maha vaikinud, vähemalt pole see neil internetis kirjas... hmmm... huvitav miks?!).
Näed nüüd, ikka kisub jutt keele peale :) Kuigi teemaks oli ju naeratus! Ja naeratamine on ju nii tähtis, et me end õnnelikena tunneksime. Olen lugenud soovitust naeratada ka siis, kui väga raske on (siin üks artikkel). Pidi tervisele väga hästi mõjuma! Naeratus on nakkav, nii et naerata ja kõik su ümber naeratavad (peaasi, et see naeratus ikka südamest tuleb ;)
Üks tõeliselt ehe naeratus :)
VastaKustutaSuuremate laste puhul on sageli nii, et ei tea, kas pildi peal ikka ka ilus olen :P
Mulle tundub siiski, et see on noore punkari ehe naeratus...
VastaKustuta:D
Hea tuju pilt! :D
VastaKustutaSuperlahe pilt ja hea arutlus naeratuse teemadel.
VastaKustutaHea tabamus! Lausa näitusepilt!
VastaKustutaHea pilt, huvitav arutlus.
VastaKustutaMis puutub maaklerite piltidesse, siis mind hämmastab yldse, kui palju sellele tähelepanu pööratakse. Ja see "mood" on muidugi ka nyyd igalpool. Maakler teeb oma tööd, aga vahel on tunne, et see on hoopis modellinäitus. Mulle tundub igatahes vanem meesterahvas palju usaldusväärsem :).
Mäletan, kui 60-ndatel Tallinnasse majaosa ostsime, polnud ju veel maaklereid ametlikult, aga nad olid olemas. Meil käis ca 60.aastane pikk mees, kaasas vanaaegne kulunud nahast portfell...tehing oli hea. Maja myysin aastaid hiljem ka yhe tuntud maakleri läbi temanimelisest byroost ja jäin väga rahule. Inimene oskas töötada sellel alal. Kirun siiani, et kukkusinpeale head myyki kokkuhoidu tegema ja ei ostnud maakleri läbi järgmist objekti...ja läksingi kohe alt.
Ehk oleks isegi modellinaeratusega "tibiga" paremini asi korda läinud.
Vöib arvata, et nendest kahest antud lingi-pildist - kui yldse pildi järgi vaadata - eelistan ma ikkagi härrat.
Seepärst minagi ei saa päris hästi aru miks eestlaste vähest naeratamist justkui pahaks pannakse. Kui on asja küll nad siis naeratavad ka .. aga mitte niisama, näituseks.
VastaKustutaTõeliselt muheda naerunäoga pilt võib isegi kuulda seda mõnusat läbi nina muhinat, mida lapsed selles vanuses teevad. Kahjuks ei suutnud ma tuvastada, kumb su kahest tütrest sellist mõnusat naeru nuhistab. Kui pildil oleks pisike kiilakas, siis see võiks hoopis minu tütar olla :D
VastaKustutaMeie kooli sattus/ tuli aastaid tagasi õpetaja USAst. Ühel hetkel, olles juba mõnda aega Eestis viibinud, täheldas ta, et Eesti lapsed ei naerata 24/7, aga siis kui nad naeratavad, võib kindel olla, et see naeratus tuleb südamest. Ameeriklaste puhul ei või iial kindel olla, et naeratava näoga inimene mitte nuga selja taga ei peida. -K-
Aitäh kõigile arvamuse jagajatele :)
VastaKustutaSee foto on minu vanemast võsukesest, kui ta pisut üle aasta vana oli. Päris tore on seda ülejärgmise postituse foto kõrvale panna, kust ta suurest peast naeratab ;)
Naeratamisest... ameeriklaste puhul pole ma kindel, mis ja kuidas, minu meelest on neis hoopis rohkem seda võltsi ja klantsi. Kanadalased on minu meelest naeratamise koha pealt palju loomulikumad, ehk mõjutab põhjamaisus :) Ja hiljuti lugesin, et kanadalased on maailmas ühed kõige naljalembesemad ning valmis kergel käel enda üle nalja viskama. See annab hoopis teise tooni siinsele omavahelisele suhtlemisele ja naeratamisele.
Eestlased ja naeratamine. Olen kunagi juba seletanud, kuidas minu meelest eestlased naeratavad kohe kindlasti palju rohkem kui näiteks soomlased!!! Ausõna! Ja muidugi ei pea kogu aeg naerusui ringi käima, aga võiks ju, kui seda arstirohuna võtta ;)
Sibulapiiga naeratus :)
VastaKustutaPilt toob endalegi naeratuse näole. :)
VastaKustuta