17.04.20

Kevad linnas

Kevad tuleb... vähemalt kõiki neid lilli vaadates, mis on ninad välja torganud. Kuigi ilmataat ei taha seda kuidagi kinnitada. Oleme siin natuke lund saanud ja külma ilma, aga ka natuke päikest. Tüüpiline kevadine Kanada, et kui end küllalt kiiresti päikest nähes ei liiguta, siis võid uksest välja jõudes lumetormi sattuda 😃 Või õieti peab ütlema, et tüüpiline kontinentaalne kliima, mida mõjutavad suured järvelahmakad. Aga ega me ei saa ju kurta, sest oleme kõik kenasti sõnakuulelikult toas kinni. Ning võime nii päikest kui lund rahulikult majaaknast imetleda. 
Üldse tunduvad puhkused ja vabad päevad muutuvat millekski, mille peale ei oskagi kohe mõelda. Või peaks ikka mõne nädala vabaks võtma ja näiteks oma aeda telgi üles panema. Hommikul küpsetame lõkkel pannkooke ja õhtul grillime liha, ning kujutame ette, et olemegi kusagil vabas looduses seiklemas. 


Lennureisidest ei tasu mõeldagi ning autosõit tuleb hoida ainult hädavajalikeks käikudeks. Arvestades, et inimesed linnas eriti ringi ei liigu, siis loodus tungib tõesti tänavatele ja aedadesse. Rottidest ma juba rääkisin, kuigi need vist on pigem inimestega alati üheskoos elanud, aga kojotid on muutunud tõesti päris jultunuks. Eks nad olid enne ka. Kuid nüüd tunnevad vist varsti linna valitsejatena. Parem oma koerad rihma otsas hoida ning passida peale, et kass kogemata välja ei lipsaks. Jagan siin paar nädalat tagasi postitatud pilti, mille üks naaber meie lähedalt pargist  klõpsas. Ei, need ei ole kaks koera. Vasakpoolne on natuke metsikum. Õnneks keegi viga ei saanud. Ning siiani nad hoiavad siiski inimestest eemale. Armsamatest tegelastest võiks nimetada jäneseid, kes hüppavad meil rõõmsalt akna all ringi ja üks pardipaar arvab, et aed sobib nende elamiseks küll. Samal ajal, kui linnaloomad "tiibu laiutavad" on Toronto loomaaed hädas, sest nende elukad võivad varsti nälga hakata kannatama. Kuna hetkel ei paista kusagil valgusekiirt, et me varsti saame jälle ninapidi koos käia ja ka loomaaeda külastada, siis pole neil suurt lootust õhust ja armastusest edasi tegutseda. Loodan, et leidub siiski rikkaid loodusesõpru, kes abikäe sirutavad. Need, kellel ikka veel rahad aktsiaturul alles on.

Toronto elab hetkel aga vaikselt oma elu. Ja tõesti vaikselt. Aga samas ka üsna sõbralikult. Välja arvatud mõned imelikud juhused. Rumalad inimesed, kes saavad kurjaks aasia juurtega inimeste peale. Kas tõesti kuulavad nemadki silmad suured peas lõunanaabri juhi ütlusi hiina haiguse kohta. Tõesti rumalusel pole mõnikord piire. Vahel liigagi tihti. Teisalt on kenasid inimesi, kes muretsevad nende pärast, kes on kaotanud töö, ja kes tõeliselt peavad mõtlema, kust süüa hankida. Näiteks sättis üks advokaat üles laua toidukraamiga: table of kindness - võta, mis vaja ning jaga, kui sul on üle. Jah, Kanada on üles sättinud toetussüsteemi, millest Kirkegi osa saab, aga küllalt on neid, kellel on igasugune sissetulek kadunud, eriti noorte hulgas, ja kes ei kvalifitseeru toetustele... 

Ma pean ütlema, et hoolimata äkitselt kasvanud tööpuudusest on valitsus väga kiiresti tegutsenud, ning toetused on jõudnud inimesteni imekiiresti. Ma ju töötan pangas, ja näen seda ;-) Aga Kirkegi oma tuli kohale väga kärmesti, kuigi pikk pühade nädalavahetus vahele jäi. Nad on öelnud, et kõik, kes esitavad palve, saavad ka rahad kätte. Nad on loobunud liigsest uurimisest-puurimisest, sest inimestel on elamiseks raha vaja. Küll siis pärast võib uurimistega tegeleda. Samas on muidugi organisatsioone, ärisid, kelle jaoks on toetusrahad kõrvale pandud. Kuid tundub, et nendega läheb pisut kauem. Ja õieti ka, inimesed on siiski kõige tähtsamad hetkel. Isegi, kui organisatsiooni või äri taga ka inimesed.

Jah, oleme õnnega koos, et hetkel ikka koos elame ja saame üksteisele toetuseks olla. Oleme õnnega koos, et minul ja Toomasel on tööd, et töötame kusagil, mida nii kergelt kriisi ajal kinni ei saa panna. Mina olen muidugi töötanud natuke nagu segane, sest nii mitu asja on käigus olnud. Aga täna saime teada, et võime pisut tempot maha tõmmata ja rohkem hinge tõmmata, sest tähtaegu on pisut nihutatud. Mis mõjub kindlasti palju paremini meie tervisele ja üldisele meeleolule. 

Natuke on hakatud ka rääkima võimalikust toidupuudusest. Kuid arvestades, et oleme üle elanud nõukaaja tühjad letid, siis vähemalt meie Toomasega sellest väga ei ehmu. Üldse oleme kuidagi osanud olla mitte väga suured toiduga laristajad. Ma mäletan, kuidas üks kohalik kanadalane imestas, et kuidas me saame ühest grillkanast kolm päeva neljakesi söönuks :-) Aga seda ju väga lihtsalt, sest me lihtsalt oleme kuidagi tagasihoidliku söögiga. Kolmandal päeval saab kontidest ja jäänustest veel suppigi keeta. Ma tean, et Toomas võtab siin kindlasti sõna, kuidas ta kogu aeg näljas on, aga tegelikult pole tal häda midagi 😄 Olen nüüd hoopis rohkem mures, kui kiirelt mu uut sorti sai kõigile kõhtu kaob. Vist sellepärast et ta nii uus asi on. Ja maitseb tõesti väga hästi! Nagu aru on saada, siis pole ma loobunud küpsetamisest-katsetamisest. Võiks ju leivamasina välja võtta, aga pean ütlema, et see ahjusai maitseb hulga paremini.

Aga küpsetistest rääkides võiks nimetada, et kohalik lõbustuspark Canada's Wonderland jagas hiljuti oma koogi retsepti. Kui ei saa ise kohale minna, siis vähemalt seda süües võib neid meeles pidada. Igaüks, kes on unistanud kunagi Torontos mõnel karussellil sõita, siis see on next best thing, vähemalt ette kujutada kooki süües, et oled Torontos. Või äkki on mõni isegi seda kunagi külastanudki. Foto on nende lehelt. 

Ma ei ole kindel, kas hakkan ise seda küll küpsetama. Nad on ka öelnud, et kõik, kellel on selleks aastaks hooajapilet, võivad samaga ka järgmisel aastal neid külastada. Minu tüdrukud on vist juba suureks kasvanud. Kui neil veel mõni aasta tagasi isegi piletid olemas olid, siis nüüd pole nad enam samas vaimustuses. Ju nad said siis oma isu täis sõidetud. Mina võin aga siiani vabalt kõike seda lõbustamist eemalt vaadata.

Ja viimaks üks veebileht, kuhu selle looja on kogunud igasuguseid silte, mis on üles pandud poodide ja muude kinni pandud kohtade ustele-akendele. Enamasti on need lihtsalt käsitsi kirjutatud sõnumid. Kõrval üks näide Toronto sildist. Aga tal on valik mitmetest erinevatest linnadest. Seal võiks ju Eesti mõni linn olla, kui märkate mõnda sildikest. Ta võtab kõik pakutu vastu. Nii et kui satute oma linnas ringi käima, muidugi kenasti üksteisest eemal, siis võib mõne pildi klõpsata ja temaga jagada.

1 kommentaar:

  1. Ei saa jah kommenteerimata jätta. Töö juures kolleegid alati imestavad kui väike mu toidukarp on. Algul arvasid, et naine kitsi või meelega hoiab näljas. Kui ütlesin, et ise kaasa panen, tundsid kaasa ja tegid suured silmad. Kollektiivse arvamuse alusel on naine täiesti kasvatamata ja käest lastud. Nojah, eks ta ole, enamus meil töötajatest immigrandid, kes kiivalt traditsioonilistest pereväärtustest kinni hoiavad. Vaadete poolest võiks pidada EKRE tuumikvalijaskonnaks, paraku nahatoon ja mõned muud füüsilised karakteristikud ei anna mõõtu välja :P

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)