Hilinenud vastlad ehk vastlapitsa

Rootslaste küpsetamisajakirjast leidsin huvitava idee küpsetada vastlapizza. Kuna ma nädala sees sees seda teha ei saanud, siis jäi küpsetamine nädala lõpule. Tööl ma ka ei olnud, kus alati vastlakukleid pakume. Väga hea vahukooresai tuli. Alusele laotasin veel murakamoosi (aga igat sorti hapum moos sobiks). Ma ütleks, et lõpptulemus sai isegi parem kui traditsiooniline vastlakukkel ;) Lihtsam oli süüa ka.

Taigna jaoks:

12g pärmi (või 1.5tl kuivpärmi)

2dl piima

jahvatatud kardemoni

1,2dl suhkrut

natuke soola

25 g toasooja võid

4-5 dl jahu
Kergita umbes 45 minutit. Siis rulli pizzataginamoodi lahti (umbes 1,5cm paksuseks), ääred natuke kõrgemad. Kergita 30 minutit. Küpseta 210C juures 8-10 minutit. Jahuta plaadil.

Pane peale umbes 150 g moosi (või värskeid vaarikaid, kuhu segatud 2spl suhkrut ja 1spl tärklist)

Kõige otsa vahukoort.

Mina panin julgelt ;) Lisaks riputasin peale hakitud mandleid ja natuke shokolaadi.

Mmmm... maitses hea isegi järgmisel päeval!

Lastest saab vast asja

Väike ülevaade, kuidas neil läheb. Mari on Toronto Ülikoolis, õppimas mehaanikainseneriks. Käimas on kolmas aasta. Viimase semestri eksamitulemused viisid ta umbes 150 õppuri seas kusagile 14-15 kohale. Tubli tüdruk olnud seekord. Tänu sellele, et pühendus rohkem õppimisele muidugi. Loobus Aerospace klubis osalusest, kuigi astus hoopis robootika klubisse. Seal ei ole õnneks nii pingeline, st ei pea nii usinalt kohal käima. Suvest või sügisest peaks algama ta tööaasta enne viimast õppeaastat. Praegu käib õppetöö kõrvalt tööpakkumistele reageerimine. Kõik on organiseeritud läbi ülikooli.

Kirke on oma ekstra-aastal gümnaasiumis. Minu meelest ideaalne, kui ei tea täpselt, mis tulevikult oodata. Oleks võinud ju ka tööle minna, aga kui võimalus, siis miks mitte õppida. Tal oli vaja niikuinii üks kursus võtta, et edasi saaks õppida. Üks õppeainetest co-op programmi raames on viinud ta ühte mööbli disaini- ja tootmisfirmasse. Nad valmistavad seal näiteks restoranide mööblit. Tal on nimelt üks mõte minna edasi õppima tööstusdisaineriks. Ja töökoht sobis imehästi, et praktikat omandada, või õieti näha, mis see endast kujutab. Töö meeldis talle väga. Mis sest et vahel muud pole vaja teha, kui lihvida :) Muidugi ei saanud ta makstud, aga väike mõtteiva tekkis, äkki saakski sealt osaajalist tööd. Kirke mul ainult selline tagasihoidlik, et oli mures, kuidas täpselt küsida. Arutasime siis, et ta võiks lihtsalt nimetada, kui väga rahul ta oli ning kui neil midagi tulevikus on pakkuda... Juhtus aga nõnda, et eelviimasel päeval kutsus ülemus tüdruku enda juurde ja uuris, kas ta tahaks tööga jätkata, muidugi palgal (mis sest et miinimumpalgaga)! Laps oli muidugi super-super õnnelik :)

Kahjuks pole ta veel mingit vastust saanud disainerikoolist. Küll aga on jah-sõna tulnud kahest kolledzhist kolme õppeala peale, kõik seotud arvutitega. Programmeerimine ja arvutisüsteemide haldus või midagi sarnast. Ta teine valik oleks küll hoopis hambatehnik. Nii et väga mitmekülgne. Kui aasta tagasi ei suutnud ta peaaegu midagi välja pakkuda (suure hädaga hakkas politseiniku elukutsest rääkima näiteks), siis nüüd on asjalood palju paremad. Eks näe, mis suve alguseks sõelale jääb.

Peaaegu linik...

Süstikpits (frivolite, tatting) tehnikas linik. Või peaaegu linik.. Kahjuks sai meie noor kutsa Sushi selle kätte ning arvas, et võiks nahka panna. Ei olnud söödav. Sai aru, kui oli pisut närinud... Tegi ikka kurjaks küll. Mind siis. Koer vaatas ainult pailapse näoga otsa. Saaksin küll parandada, kuid tuju oli läinud. Torkasin liniku hoopis sahtlisse ja võtsin uue mustri vahepeal ette. Kui pahameel ära kaob, siis otsin uuesti üles :-) Õppetund mulle, et midagi ei tohi laokile jätta...

Kristallkuuliga väljas

Küll on vahva... postitasin ühe kristallkuuli foto ühes FB grupis ja seal oli päris mitu, kes ideest kinni haarasid. Nii et varsti on lootust rohkem sarnaseid pilte näha. Siin näide samast kohast suurema ja väiksema taustaga.

Talvine jõeorg

Nüüd pole pääsu. Fotosid hakkab aga tulema :)  Siin foto Mimico ojast, mis kevadel ja suure vihmaga jõe mõõtmed võtab. Hetkel on veel täiesti jää peal, mis sest et muidu lund pole õieti ollagi.

Uus mänguasi

Sel ajal kui muu pere endale arvuteid kokku klopsib, piirdun mina väga tagasihoidlike vidinatega. Nagu näiteks see klaaskuulike. Millagi sügisel sattusid esimest korda mu vaatevälja klaaskuuliga tehtud fotod. Mis meeldisid väga-väga. Mõte ei andnud rahu ja muretsesingi endale oma pallikese. Täna käisin seda siis katsetamas. Ilm oli päris külm, aga kargelt päikseline. Palja käega klaasi käes ei saanud hoida. Päris vahva oli siiski mängida :)
Alumisel pildile sain lausa enda kinni püütud ;)

Raamatuaasta 2015

Sel aastal lausa 100 raamatut minu silmi rikkunud ;)  Üks rootsi-, 24 eesti- ja ülejäänud inglise keeles. Rootsikeelseid võiksin ikka rohkem ette võtta. Eestikeelsete osas olen päris rahul, sest aastaid ei sattunud pea üldse neid kätte. Nüüd olen saanud lugeda tänu ellu'le. Pea kõik on muidugi e-raamatud. Ainult mõne üksiku tõin raamatukogust. Seekord olen kuulda võtnud Mari soovitusi ning lugemisvaras on fantaasiamaailma teoseid rohkem kui muidu. Nagu Artemis Fowl ja Spirit seeria, või mu enda leitud kanadalse Meghan Doidge lood. McCall Smith on aga kindlalt lemmikute hulgas, see on justkui magustoit minu jaoks. Lugesin ka päris mitmeid kergeid krimilugusid, tunnen natuke, et olen väsinud liiga tõsistest ja keerulistest kuriteo lahedamistest. Ja andke andeks, kuid "Lingvistiline mets" ei kõnetanud mind samamoodi, nagu tundub et enamust eestlastest. Selle lugemine venis ikka lõputult. Ei tea, kas mu aju on millegipärast mandunud - võite nüüd usinalt kaasa noogutada, ma ei vaidle vastu ;) - või on määrajaks, et olen nii kaua Eestist eemal elanud... Tunnistan ka, et enamasti olen eelistanud raamatuid, kus ikka hästi palju lehekülgi, seekord aga on valikus igat sorti, sellepärast ka nii ümmargune number ;)

Täpsem info sellest aastast siis Goodreads leheküljel, siia ei hakka mingit nimekirja panema. Ma ei saa aru, miks ma varem neid küll ei kasutanud :/

Šampusetarretis

Uue aasta võtsime vastu ... šampusetarretisega, või peaaegu (jaa-jaa, ma tean, et šampuseks võib ainult teatud vedelikke kutsuda, ei ole vaja näpuga siin viibutada :). Magustoidu käisin vast tund enne südaööd välja. Idee hüppas paar nädalat tagasi mingil interneti lehel üles, aga nii palju kui ma otsisin, ei leidnud enam originaalretsepti üles :) Aga eks neid ole rohkem kui üks.

Kirke oli see, kes arvas, hea mõte. Leidsin tagavarast lausa 1.5 liitrise vahuveini ja kolmapäeva õhtul puhastasime granaatõuna. Sulatasime potis umes klaasijagu vahuveinis kaks klaasi suhkrut (võib muidugi maitse järgi panna nii palju kui soovi on, oleneb ka kui hapu on vein). Pisut rohkem kui kaks supilusikat želatiinipulbrit paisuta natukese kuuma veega ja sega suhkruveiniseguga. Lisa ülejäänud vahuvein. 

Kui tahta, et marjad põhja jääksid, siis oleks vaja enne natukese seguga need tarretuma panna. Meie ei pannud. Maitset see ei rikkunud ;)

Head uut aastat!

Piparkoogimaja

Nii palju kui ma tean, siis pole olemas piparkoogimajaehitamise reegleid, mille järgi peale jõule peaks piparkooke ainult sööma ja mitte enam küpsetama või veelgi enam, neist maju ehitama :)  

See maja sai erinevatel põhjustel just enne uut aastat valmis. Arvutil disainitud, kõik vajalikud tükid välja lõigatud ja küpsetatud ning siis suhkruvaabaga kokku pandud. Panin kõrvale pildi eelmise aasta omast ka. Eks vaata, kas nad viitsivad uuesti millegi sellisega vaeva näha. 

Tegelikult tekkis mul väike idee. Kui Eesti Majas toimub ikka Rahvajõulupuu, siis miks mitte korraldada ka piparkoogimajade võistlus (ja näiteks heategevuseks need välja loosida? Või midagi sarnast..). Proovin kõrva taha panna ning vajalike inimestega õigel ajal rääkida ;)

Siin meie piparkoogimaja ehitamise brigaad. Kujutan ette, et nende sõprus peab kõigele vastu. Nad sobivad kuidagi imehästi kokku. 

Kodujuustukook

Tegin jõuluõhtuks seekord kodujuustukooki pohlakattega nagu Silja blogist leidsin. Pidin natuke teatud asju ümber muutma, sest kodujuustu müüakse siin 500g topsikutes jne... Lisaks riivisin sidrunikoort ning panin ka sidrunimahla täidisesse :) Väga-väga hea kook sai! Kindlasti teen veel, ja omamoodi.

Põhi:
140 g tooreid mandleid (kasutasin mandlijahu)
140 g pehmeid kuivatatud datleid
näpuotsatäis soola
1 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)
Töötle mandlid koos datlite, soola ja kaneeliga kleepuvaks massiks ning suru ühtlase kihina 24 cm läbimõõduga kilega kaetud vormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi, et põhi saaks taheneda.

Täidis:
500 g kodujuustu (mina lasin saumikseriga peenemaks)
4,5 dl vahukoort
200 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
1 sidruni riivitud koor ja mahl
20 g želatiini
Vahusta vahukoor. Teises nõus sega omavahel suhkrud, sidruni riivitud koor ning kuumutatud sidrnimahl, lõpuks kodujuust ning lisa samal ajal segades ühtlase nirena kuumas veel lahustatud želatiin kodujuustusegu hulka. Seejärel sega õrnalt täidisesse vahustatud vahukoor. Vala segu koogivormi ja aseta vähemalt kaheks tunniks külmkappi. Kui täidis on tahenenud, tee koogile kate.

Kate:
300 g pohli
80 g suhkrut
6 g želatiini
Püreesta pohlad kannmikseris, köögikombainis, saumikseriga vm viisil. Suru püree läbi sõela ja sega suhkruga läbi. Lisa kuumas veel lahustatud želatiin ja sega ühtlaseks. Laota koogile ja hoia külmas, kuni kate on tahenenud.

Pohli saab siitmailt sel kujul :)  Muidugi mitte alati, kuid poolakate Starsky poes ikka vahel müüakse, üsna kalli hinnaga. Aga vahel ju võib neid endale lubada.

Pandimaja, kus saab vastutasuks kommi

Homme veel viimane päev, et oma kingid, mis kohe üldse ei meeldinud, tuua Torontosse Skittles pandimajja ja selle eest siis Skittles komme saada. Kõik korras kingid annetatakse edasi Goodwill heategevuskauplustele. Kui kohale ei saa tulla, võib nende leheküljelt vaadata, kui palju komme oleks oma kingi eesti saanud :D Foto Toronto Star lehelt.

Ise pean ütlema, et mul poleks sinna küll midagi viia. Tundub, et keegi perest poleks seda teinud, kuigi meelitasin Mari, kas ta ei taha sealt läbi astuda. Ta oli muidugi alguses skepitiline, mis omakasu ajamine see seal käib. Aga ei käi ju. Hoopis heategevus ja muidugi Skittles reklaam :D

Kingituste koha pealt veel nii palju, et avastasin keset suve, et olin paar kinki eelmiste jõulude jaoks ostnud, aga unustanud kinkida. Nii et nüüd oli palju lihtsam. Kes veel ostab rohkem kui aasta ette jõulukingitusi :D Nüüd pean siiski endale kõrva taha panema, et äkki võiks kasvõi kirja panna, mis ma muretsenud olen ja kuhu peitnud.

Fotojaht - pidu!

Tulge osalege! Postitage fotod oma Instagrami kontole, kirjutage pildile juurde #fotojaht_pidu. Võib ka liituda Estofotojaht Facebooki lehel, kus saab oma fotod peopildi kommentaaridesse jätta.

Pannkoogipallid

Midagi uut meie menüüs. Tõlkisin selle taanlaste Æbleskiver toidu pannkoogipallideks, väga võimalik, et eestlastel on oma nimi olemas :) Igal juhul sai Kirke jõuluvanalt kingiks jaapanlaste takoyaki tegija ehk siis nende kaheksajalataignapallide elektrilise köögiriista. Sest neiu on mitu korda rääkinud, kui head need kunagi Jaapanis käies olid. Eks siis jõuluvana pani selle mõtte kõrva taha. Eks ma natuke muretsesin, sest pann tuli läbi Amazoni otse Jaapanist ja nende elekter on hästi natuke erinevam kui Ameerikas. Uurisin siit ja sealt, ka oma kaasalt. Muud ei pidanud juhtuma, kui et pann läheb pisut kuumemaks kui muidu. Jaapanlased, kes siia mandrile elama tulnud, nimetavad, et ongi hea, sest muidu pidi see liiga külm olema :)

Proovisime jõulupäeva hommikul kohe masina ära. Taignaks siis taanlaste pannkoogipallide retsept. Esimesed tulid küll natuke lopergused, aga siis sai asi käppa. Kahekesi Kikrega me seal toimetasime ja nüüd võiks öelda, et me pole küll just eksperdid, kuid saame juba päris hästi hakkama.

Vahusta 4 munakollast 2 spl suhkruga, lisa 4.5 dl jahu ja 4.5 dl piima, 0.5 tl soola, 1 tl küpsetuspulbrit, 3 spl õli (või sulatatud võid), kõige lõpuks vahustatud munavalged. Valasin taigna kannu, sest nii on lihtsam seda välja valada.
Viimaks veel üks foto üliõnnelikust lapsest, kui ta oma kingi kätte sai :D

Mõned fotod jõuluõhtust

Millegipärast ei õnnestunud meil ühtegi fotot saada, millel kõik kenasti kaamerasse vaatasid. Siin siis väike ülevaade erinevatest fotodest :)

Peale prae söömist käisime kenasti jalutamas. Väga soe jalutuskäik seekord. Sugugi mitte jõululik. Aga tegemata see ei jäänud :D

Verivorstitegu

Mul oli nii hea meel, et Mari oli nõus verivorstide tegemise enda kanda võtta. Kata tuli kolmapäeval appi, mina olin juhendamas ning kolmekesi saime asjaga palju kiiremini ühele poolele. Oleks võinud kiireminigi seda teha, kui keegi (st mina) poleks liiga palju tangu keema pannud :)  Järgmisel aastal peaks ikka vähem ette võtma, kui just ei hakka neid näiteks müüma. Ostjaid vist eestlaste hulgas ikka jätkuks. Peaks muidugi trimmima seda tegemiseretsepti. Kuigi sel aastal läks asi palju paremini! See tähendab, tugevam vorstilikum maitse. Panin ikka väga julgelt maitseainied! Mul on järejordselt lühikesed tontsakad vorstid. Keetmisel läks vaid kolm katki. Lisaks pudenes üks "kett" maha, nii et vast seitse vorsti läksid katki. Peab ikka paremini nendega ümber käima ;) Riputasin neid vannituppa, et koerad ligi ei pääseks.

Kirke käis vahepeal lihtsalt asja uurimas. Tal oli oma ülesanne. Disainins uhket piparkoogimaja :) Sellega peaksid nad nüüd lähemil päevil ühele poolele saama. Vaja ikka enne piparkoogitaigen ka valmis meisterdada. Kõigile, kes piparkookidest ei vaimustu ja kes verivorste kummardavad, soovitan läbi lugeda järgmise kirjutise: Ood verivorstile

Enda jaoks veel märkmeid vorstiteo kohta. 1 kg odrakruupe keeta pehmeks, võib enne likku panna, siis läheb kiiremini, panin ka soola kohe juurde, võiks ka puljongis proovida järgmine kord hautada. Liha (rasvast sealiha, peekonit, eelistaksin suitsupeekonit) kusagil 1 kg jagu (oleneb, kui lihast vorsti lõpuks tahta), sibulat nii 3-4, mille praadisin peekoniga, maitseaineid oma maitse järgi. Minu meelest võib päris julgelt panna. Kasutasin jälle kuivatatud verd (ostetud Tongmaster lehelt, sealt saab ka sooli osta, kõigile nendele, kel probleemi vere ja soole hankimisega ;) Mina olen lihtsalt hästi mugav, kes hea meelega ostab kõik asjad üle interneti. Tegelikult on võimalik sooli ka Kanadas tellida. Verega on keerulisem. Aga selle Inglismaalt saabunud saadetisega igal juhul mingit probleemi ei tekkinud. Jõudis kenasti kohale.

Veel peale vorstide toppimist torkisin kaks-kolm korda nõelaga ja torkasin siis umbes 10 minutiks kuuma vette. Hoidsin silma peal ja torkisin veel, kui vaja. Ahju läksid 180 kraadi juures umbes pooleks tunniks. Panin peekoniriba veel peale. Soovitatakse ka madalama kuumusega küpsetada. Siis pidid krõbedad mõnusad vorstid tulema.

Jõuluõhtu

Praad on ahjus küpsemas, vorstid särisevad pannil, telerisse lasen Kanal 2 jõulusaateid. Väljas on liiga soe... hommikul vist kusagil 15 kraadi ringis. Vaatasin siis hoopis eelmise aasta fotosid. Üks sobiks imehästi tänasesse õhtusse ;)

Üks pilt siiski ka tänasest õhtust. Nõnda ei paistagi välja, et lund pole ja rahumeeli võiks kerge jakiga välja jalutama minna :) Nagu selgelt näha, pole meil majja enam päris kuuske vaja, sest üks kasvab meil lausa maja ees. Ehted ja tuled külge, ning kõik puutoomise mured on lahendatud :P

Pühadeaeg

Pildike minu "jõulupuust", ikka nagu eelmisel aastal on meil vaid kuuseoksad kaunistuseks. Natuke uuema värgina aga süstikpitsi tehnikas lumehelbed okstel :)  Huvitav, et ma varem seda enda jaoks ei osanud avastada. Alustasin pisut üle kuu tagasi! 

Kevadel üles korjatud okstele ostsin seekord ledlambid, mis peenikese traadi küljes. Sai kenasti okstele panna, nii et ei jää väga näha. Oksad ise on ikka pungades, mis kunagi lahti ei läinud. Mul on hea meel, et oskasin ette mõelda, kui tänava äärde tõstetud oksi nägin :) Suvel seisid niisama vaasis. Aga nüüd jätan lambid külge ja kui tuju tuleb, võin ka muul ajal need põlema panna. Suvel läheb ju Torontos juba 9 ajal pimedaks, kui ikka suveajale minnakse. Muidu juba 8 ajal! Ei mingeid ilusaid valgeid suveöid!

Siin veel mõned "lumehelbed". Praegu olen muudkui edasi pitsi teinud. Aina paremaks lähen, vähemalt ise arvan nii :) Isegi pärleid olen hakanud sisse põimima. Aga eks mul ole veel palju õppida. 

Eesti laul 2016

Kõik laulud kuulatud ja võite mind täielikult kiiksuga inimeseks lahterdada, sest ei saa aru eriti üllitatud lauludest. Muidugi võib mind vabalt ka lubjakaks nimetada või kuidas iganes tänapäeval vanemaid elanikkonna esindajaid nooremate poolt kutsutakse, kindlasti mitte viisakalt seeniorideks, nagu hea kord dikteerib :D  Esimese poole lauludest ei tundunud alguses ükski huvitav :) Välja arvatud "Seis" ja "Kaugel sinust". Esimene oma ulmelise alatooniga ja teine tekitas pisut nostalgiat, sest meenutas natuke vene ballaadi :P  Teise poole lugudest ei saa üle ega ümber Stig Rästa loost "Play". Jüri Pootsmani hääl hakkas kohe meeldima. Ma polnud varem teda kuulnud. Stig Rästa oma loomulikkuse ja siirusega on hinge läinud. Olen aru saanud, et raamat, mis jutustab ausalt tema elust, pidi samuti väga hea olema. Ma soovin südamest, et mingis saates välja heidetud mõte, kuidas Rästa laul võiks laulukaare all kõlada, ka kunagi tal täide läheb!

Eesti laulu juurde tagasi tulles pean ütlema, et mul pole ka midagi "Parmupillihulluse" vastu. Ma ei tea, kuhu pean end nüüd liigitama, vist ikka kiiksujukude hulka :D Tegelikult on igas loos midagi huvitavat ja omaette võttes on neid tore kuulata. Mis sest et kõige rohkem olen praegu kerinud Go Away Bird lugu "Sally". Selles on midagi väga köitvat minu jaoks. Ju siis mulle meeldib see nende trip-rock, post-punk, dream pop, and a 90s indie cocktail with a small western touch stiil, nagu nad ise end kirjeldavad. Meenutab millegipärast Super Hot Cosmos Bluesi, kelle oleksin hea meelega Eesti Laul 2014 võitjaks kuulutanud.

Kokkuvõttes võin muidugi öelda, et me pole mitte ühe pulgaga löödud, kellele kõik ühtemoodi peaks meeldima. See oli minu isiklik arvamine, ja keegi ei pea hakkama mind ümber veenma või näpuga näitama. Mitte et ma seda väga ootaksin :P Võidab ikka see, kelle poolt kõige rohkem jõutakse hääletada ;)

Talvine naeratus

Ma ei jõua vahel ära imestada, kui palju näevad inimesed vaeva oma maja kaunsitamisega enne jõule. Mitte et mul midagi selle vastu oleks ;) Nii mõnus on jõulutulede valguses ju jalutamas käia. Ning koeraomanikuna ei teki üldse küsimust, kas ma lähen välja või mitte. Ja siis avastada pisidetaile, mille peale on tuldud. Nagu see lambikate, mis maja küljes teed näitab. Selline võiks ju terve talv meile naeratada.

Jõulutuled

Pimedal ajal on tõesti tore kõiki neid tulesid imetleda :) Õhtul mõnus koertega jalutamas käia.

Karate sügisturniir

Seekord oli Kirke võistlustel oma "teise perega" nagu ta ise ütles, sest keegi meist ei saanud kohal olla. Mina olin tööl, Maril oli palju õppimist ja Tom oli samuti tööl, kuigi sõitis kohe peale seda kohale. Sain töö juurde Kirkel teksti, et ta oli teisele kohale tulnud katas. Ja hiljem kumites võitis teisi noori naisi. Kokkuvõttes omistati talle veel tubli naisvõistleja medal. Fotod on muidugi laenuks võetud kaasvõistlejate käest. Eriti armas on parempoolne all, kus keskel seisev naine oli eelmisel aastal saanud Kirkest nii palju inspiratsiooni, et hakkas ka karatega tegelema. Ta austraallasest abikaasa oli juba klubiga varem liitunud. Kirke arvas, et nii kummaline on mõelda, kuidas ta on kedagi teist mõjutanud, ikka positiivselt muidugi ;)

Vihmapildid

Sel nädalal sai vihmapilte püütud. Ülemise foto puhul proovisin küll porilompi pildistada. Sel ajal, kui ma vihmavarju ja telefoniga komitsesin, kiirustas üks härra mööda. Saigi vist palju põnevam, hoolimata pisut udusest pildist ;) 

Väheseid päevi, kui ma tööle minnes kummikud jalga panen. Mitte väga tihti ei saja terve pikk päev...

Ja nagu ikka Facebookis teiste jahimeeste fotod, samuti Instagramis.

Parima pagari otsingutel

Eesti parima pagari saade jõudis kenasti lõpuni. Minulgi õnnestus see ära vaadata :) Mulle meeldis. Ma ei saa aru nendest, kel jätkus kriitikat kogu saate ülesehituse, saatejuhtide, muusika, osalejate ja ma ei tea mille kohta veel. Minu meelest oli kõik just nii nagu pidi. Kui võrrelda originaaliga The Great British Bake Off, siis mina ei saa küll mitte midagi negatiivset välja tuua. Sest brittide saade ja kogu saate formaat meeldib mulle kõigist erinevatest kokandusvõistlustest kõige rohkem (eriti kui mõtlen nende peale, kus kurikuulus Ramsey oma sõnu ei vali). Ja eestlased jälgisid ülesehitust päris hästi. See on rahulik ja mõnus. Kohtunikud ei ole oma kriitikaga liiga õelad, ei kardeta nõuandeid jagada. Tekib hea sõbraliku koostegutsemise tunne. Eriti tänu saatejuhtide toredatele vahekommentaaridele. Kuigi pean ütlema, et brittide omad on vast kõige vahvamad selles osas. Aga ma ei oska midagi halba ühegi teise kohta ka öelda. Muusikaga jäin ka väga rahule, just selline sobiv. Ei mingit põnevuse üleskruttimist helidega.

Olen nüüd näinud lisaks veel Iiri, Austraalia, Rootsi, Lõuna Aafrika ja USA saateid. Soome oma magasin kahjuks maha. Osadel küll pisut erinevad saate nimed, kuid kogu ülesehitus enam-vähem sama. Välja arvatud Uus Meremaa, mille torkasin ka siia vahele, aga seal otsiti samuti parimat pagarit. Kõige vähem tegelikult meeldiski viimane ja USA oma. Liiga palju oli seda nii tüüpilist põnevuse ülesajamist. Mis tundub liiga kunstlik. Nii palju siis minu arvamisest. Teleriekraani taga istudes olen pea alati kohtunikega sama meelt olnud. Eesti võitja teenis täiega oma tiitli ära. Kiitus kohtunikele. Koduküpsetajad Eestis võivad kõik uhked oma oskuste üle olla, sest arvan, et paljud võivad temaga samastuda :) Isegi kui polegi kusagil kursustel käinud ja uhkeid prantsuskeelseid termineid ei tea ;) Mis ei ole üldse kivi loopime ühe võistleja kapsaaeda, sest tema küpsetised nägid superkenad välja ja kindlasti maitsesid sama hästi. Ma ise olen lihtsalt alati proovinud Eestis väga hoolikas olla, et ei kasutaks võõrkeelseid väljendeid :P

Kõigile, kel küpsetamise vastu huvi, soovitan neid saateid vaadata :) Siit leiab nimekirja teiste programmide kohta.

Lambivalguses

Ikka veel paar päeva aega püüda lambivalguses fotosid ja postitada FB leheküljele või Instagrami.

Remembrance Day

Minu meelest väga ilus komme mäletada kõiki langenuid. Igaühe surm on olnud valus löök mõnele perele, lähedastele... Ja nad on andnud oma elu, sest siin ilma peal leidub alati neid riigijuhte, kelle jaoks sõda tundub ainukese lahendusena oma isiklikke ambitsioone täita.

Jalutasin laupäeval Eesti Majast kesklinna. Kus avastasin, et Manulife kindlustuskompanii esine ülihoolitsetud roheline muruplats oli kaetud Kanada lipukestega. Väga hingeminev vaatepilt. Pea kaksteisttuhat lipukest iga kümne viimase sajandi jooksul hukkunud kanada sõduri mälestuseks. Pean ütlema, et esialgu jäi kogu asi mulle kaugeks. Välja arvatud see, kui nägin inimesi oktoobri lõpus novembri alguses mooniõis krael või rinnal ringi käimas. See tundus eriliselt kaunis. Alles siis kui lapsed kooli läksid ja ma sattusin mälestusaktustele, hakkas kaduma nõukogude ajast kaasa toodud taak, mis tähendas, et sõna "sõjaveteran" tekitas pigem negatiivseid tundeid... Täna mõtlen nendele rahvuskaaslastele ja teistele, kes meie praeguse maailma nimel kõige suurema ohvri toonud.

Lambivalguses...

Uuel nädalal vaatame maailma lambivalguses. Teema üleval nii Facebookis kui Instagramis. Kahjuks ei ole kõik fotod viimases kõigile nähtavad, sest osalejad omavad privaatkontosid.
Olen nüüd rohkem silmad lahti ringi käinud ja nuputanud, millele tähelepanu pöörata ning mis järgmiseks teemaks üles riputada :) Selle pildi klõpsasin Halloweeni õhtul külas akna all istudes.

Kiwikook

Halloweeni peole valmistasin kiwi-jogurtikoogi. Võtsin aluseks siit leitud retsepti, mis oli küll tehtud granadillist ehk kannatuslille viljadest, kohalikus keeles passion fruit. Kuna meil on aias hulgaliselt arktilise kiwi vilju, siis otsustasin hoopis neid kasutada. Meil väike mure, mida kõigist nendest teha. Hetkel on küll tunne, et kui keegi ei tule appi ära korjama ja sööma, siis jäävad need linnukestele toiduks. Kui siinsed linnukesed muidugi kiwimarju söövad.

Koogi tegin lausa eelmisel päeval valmis. Tahtsin kiwipüreest veel õhukese katte panna peale, kuid see ei tarretunud. Võtsin maha ning lisasin zelatiini. Panin sügavkülma, kuid ikka ei tarretunud. Õieti tundus pooleldi valmis. Autos voolas osa kattest sülle. Kiiresti ots ümber ja tagasi koju. Õnneks olime vaid mõne minuti jõudnud sõita. Tõmbasin jälle katte maha. Kuna muuks aega polnud, siis sai ainult granaatõuna seemneid peale raputada. Muidu oli mul lausa minikiwi lõigud koos granaatõuntega kaunistuseks pandud. Kook maitses ikka päris hea :P

Koogipõhi

30 g mõru šokolaadi peenikeseks tükeldatud

1 spl kakao pulbrit

1/8 tl lahustuvat kohvi
   sega ülaltoodu ained omavahel ja lisa...

2spl keeduvett - sulata

Sega kuivained:

1/2 kl jahu

1/4 tl küpsetuspulbrit

1/8 tl meresoola

Vahusta omavahel:

3 spl toasooja võid

1/4 kl suhkrut

2 spl pruuni suhkrut,
lisa viimaks

1 muna (toasoe)

1 tl vanilli

3 spl hapukoort (toasoe)

ja šokolaadisegu

Pane kõik kokku ning 22cm lahtikäivasse vormi. Küpseta umbes 20-25 minutit 175kraadises ahjus. Jahuta. Lõika 20cm lahtikäiva vormi suuruseks ja pane selle põhja.

Tarretis

1/4 kl külma vett ja 4,5 tl zelatiinipulbrit seisma u 10minutiks

1,5 kl marja/puuviljapüreed 

1,5 kl suhkrut

2tl värsket sidrunimahla

näpuotsaga soola (püreele suhkur jne, soojenda ning lisa sinna paisunud zelatiin)

1,5 kl vahukoort (või 2 kl jogurtit)

Halloweeni kõrvitsad

Praegu on veel kõrvitsaid ilustuseks välja, kuid järgmisel nädalal on nad juba enamasti prügikastides.