29.11.08

Uued tuuled...

Minu suurem laps peab järgmisel aastal uues koolis alustama, sest algkool saab läbi ning ei ole olemas koole, kus klassid kooliaja lõpuni käivad. Ja siin peavad lapsed koolis olema kuni saavad 18 (kui just varem gümnaasiumi tunnistust ei saa, ja keegi päriselt vitsaga neid taga ajama ka ei tule, kui nad välja kukuvad...).

Käisime Mariga praeguses koolis infoõhtul, mil mullegi lõpuks kohale jõudis, mis ees ootamas. Peale kaheksandat ütled hüvasti koolile, kus oled juba kümme aastat käinud ning astud sisse majja, kus kõik pea peale keeratud on. Ei ole enam ühte klassi, vaid pead valima kursused, mida võtad. Kooli lõpetamiseks on vaja koguda 30 punkti. Esimesel aastal on kuus kohustuslikku kursust ning kaks vabal valikul. Teisel samuti kaheksa kursust ja nagu meile seletati, kui suudad kahel esimesel 16 punkti kokku saada, siis 95% tõenäosusega lõpetad edukalt terve programmi.

Kohustuslike ainete hulka kuuluvad muidugi inglise keel, matemaatika, teadusained (science), geograafia, ajalugu. Neid võib võtta mitmel erineval tasemel, kas akadeemilisena või praktilisena või vabal kujul. Olenevalt sellest, millise suuna oled endale elus võtnud. Kas tahad minna edasi ülikooli, kolledzhisse, hakata „õpipoisiks", et ametit selgeks saada või on sinu eesmärgiks peale kooli otse tööle asuda.

Kümnendast klassist muutuvadki kursused vastavalt ülesloetud suundadele. Mulle meeldis väga peakõneleja esimesed sõnad: vaata enda sisse ning mõtle, mida soovid elus saavutada! Ning lapsevanemad respekteerige oma lapse soove, sest see saab olema nende elu, nemad ei pea teie unistusi täitma. Isegi kui juhtuvad apsud, siis keegi meist ei pääse nendest.

Muidugi tahaksin, et tüdrukud edasi ülikooli lähevad, kuid hetkel proovin endale sisendada, et kui laps teatab, et soovib hoopis kokaks õppida, siis pean talle vabad käed andma. Viimaks ei ole siin ebatavaline, kui juba vanemast peast alustatakse ülikoolis, kui see tahe tekib. Või on ka neid, kes lähevad ülikooli ning siis aste madalamasse kolledzhisse, sest tahavad midagi praktilist enda tagataskusse, et paremat tööd leida. Täiesti tavaline siin, nii et ei saa aru hiljutisest Eestis läbi jooksnud uudisest, et kuidas küll nii, kui noored lähevad peale ülikooli endale ametit kutsekooli õppima! Miks mitte!!! Mina näiteks olen algaastatel mitmeid kordi kahetsenud siin tööd otsides, et mul puudus konkreetne amet... mida sa filoloogina peale hakkad... hea koha jaoks pole Kanada kvalifikatsiooni ja madala koha joaks oled ülekvalifitseerunud...

Meie ümber istus suur hulk hiljuti Kanadasse elama tulnuid, minu kõrval üks juudi pere, lapsevanemad Aasiast, Indiast. Kõigil sama mure/traditsioon, kuidas nende võsud ikka kõrgeima hariduse kätte saavad, et paremini uues ühiskonnas läbi lüüa. Ning siis teatas üks kõnelejatest, et siinsed ülikoolid ei vaatagi ainult sinu õpitulemusi. Nad tahavad näha tervet pakendit, et oled suviti näiteks tööl käinud, oled vabatahtlikult oma aega jaganud heategelike organisatsioonidega, tegelenud millegi muuga peale õppimise. Ma usun, see tuli päris suure üllatusena kõigile meile, kes me oleme ikka harjunud ainult oma tugevat akadeemilist tausta esile tõstma...

Tore oli alguses nähtud slaidishow noorte võimalikust tulevikust - med õde, müüja, tehnik, õpetaja, jne - kõikvõimalikud alad on ühteviisi tähtsad. Esimesel slaidil oli kanadalastest kaheksase paadi sõudjate pilt, kes Hiinast kulla koju tõid. Nende hulgas oli üks siin sündinud eestlane - Adam Kreek (pildil esireas keskel - ainuke blond :), kelle vanaisa oli eelmise vabariigi ajal tubli kuulitõukaja. Minu jaoks oli see kuidagi eriliselt imeline kokkusattumus! Mitte, et ma ei hakkaks ei tea mida ootama, kuid arusaamine, et maailm on mu neiule lahti oma kõigi võimalustega, kui ise selle nimel töötada.

8 kommentaari:

  1. Anonüümne29/11/08 12:02

    Killuke, ytlen Ottawast tere. Nii armsalt kirjeldad omi m6tteid edasi6ppimise asjus. Ka on mul deja vu, kui ma loen, et sa olid v2rske immigrandina karmilt yleharitud selleks, et Kanadas madalalt ametikohalt pihta hakata. Aegajalt m6tlen siin, et miks tydrukutele siin Kanadas yldse k6rgharidust antakse, kui nad korralike lasteaedade systeemi puuudmise p2rast niikuinii mitmeks aastaks lastega koduseks j22vad ja nii oma kvalifikatsiooni kaotavad. Kuidas sul tunne on?
    Marje

    VastaKustuta
  2. kurb on küll see lastega kodujäämine, kui tegelikult hea meelega oma erialal edasi tegutseks, mis aga eeldab lapsehoidmise korraldamist... loodan ainult, et pikapeale jõuab siinsetegi asjameeste ajusse, kui tähtis on anda korralik võimalus lastehoolduseks (muidugi võiks Quebeci kolida, kus asjad palju paremal järjel :)
    aga las noored õpivad, kui neil see soov on, eks tulevik näita, mis ja kuidas ja kus...

    VastaKustuta
  3. kanada gümnaasiumisüsteem on siis üsna sarnane ülikoolide omale. tegelikult tundub üsna huvitav. vähemalt saad (või saaksid) õppida seda, mis sind ka huvitab.

    eestis on gümnaasium samasugune kui aastaid tagasi. on mõned "valikained", aga enamasti pannakse klass fakti ette, et teie valikaine on vot selline. ja kui mu vanem poeg günaasiumis käis, siis seal polnudki valikaineid.
    noorem poja koolis siiski mingil määral on ja nad saavad isegi veidi valida (kuigi minu arust pandi nad paika, et sina sinna ja sina sinna. vähemalt mulle tundus nii).

    VastaKustuta
  4. meie oleme muidugi alles päris alguses, õieti isegi mitte sealgi, sest enne tuleb kaheksas klass lõpetada :)
    eks järgmisel kooliaastal saan täpsemalt kirjutada, mida gümnaasium siin tähendab, praegu olen vaid teoreetik ;)! peamine erinevus on ilmselt selles, et saad end hakata akadeemiliselt või praktilise elu jaoks ette valmistama. loomulikult ei tarvitse noored veel aru saada, mida nad päriselt tahavad. kui siis otsustatakse suunda muuta, siis on see võimalik peale kümnendat! kui vaja võib suvel võtta lisakursusi, et saada samale tasemele. ja kui soov on, siis päriselt isegi peale 12ndada lõpetamist võid kooli edasi jääda ning võtta kursusi, et oma tulemusi parandada!!! peamiselt ikka selle sihiga, et kolledzhisse või ülikooli edasi minna. keegi neid välja ei viska, nagu üks kõnelejatest kinnitas!!!

    VastaKustuta
  5. Eestis on gümnaasium põhimõtteliselt küll sama mis 15 aastat tagasi, aga koolist olenevalt on ikka muutusi. Nn eliitkoolides võib olla ka ülikooli süsteem õppimiseks. Nagu on HTG Tartus, Miina Härmas kah on teisiti. Ja suundumused ja nii edasi. Nn tavalises koolis on vist küll arvestus nagu põhikoolis.
    Ülikooli jaoks muidugi loevad riigieksamite hinded, mida kõik teevad ühtemoodi. Eeldavatalt need, kes süvendatult õpivad mingit asja, teevad siis paremini.
    Aga ma mõtlesin siin hoopis, et kui Eestis algab gümnaasium 10 klassist ja kestab kokku kolm aastat, Kanadas siis algab varem ja kestab ikka kolm aastat? Et lapsed on justkui varem küpsed? Või lähevad hiljem kooli?

    VastaKustuta
  6. Anonüümne1/12/08 06:15

    Meil siin kodu Eestis ongi juba probleem nende kõrgelt haritutega.
    Paljud noored omandavad kõrghariduse lihtsalt diplomi pärast. Tööturul aga pole sellise diplomiga eriti midagi peale hakata, sest praktilised oskused puuduvad, kuigi haridust justkui oleks. Nii ongi kujunenud olukord, et ühest küljest on töötute hulk kasvamas, aga teisest küljest on palju vabu töökohti, kuhu lihtsalt töötajaid ei leita, sest töö on raske, tüütu või vähetasustatud (noorte arvates).
    Tore oleks kui ka meie keskkoolis saaks valida sarnaselt ülikooliga ise aineid, kuigi hetkel on siin see oht, et matemaatika-füüsika-keemia jääksid unarusse, sest need tunduvad rasked (programm on ikka väga raskeks muudetud) ja ega ülikooligi neid naljalt enam õppima ei minda. Seega kodumaistest inseneridest võime varsti suu puhtaks pühkida ja tuleb hakata sisse tooma võõrtööjõudu.
    Vaevalt siinses koolis enne midagi muutub kui kaovad ära kohustuslikud riiieksamid ning õppeprogramm muudetakse õpilasesõbralikumaks. -K-

    VastaKustuta
  7. Sinu kirjutatud pohjal saan isegi valmis olla minu lastel eesseisvateks kooliaastateks. Kuigi minu arvates on vara 8-nda klassi lapse kaest kusima hakata kelleks sa saada tahad. Mina ei teadnud isegi keskkooli loppedes seda. Aga samas vaatan oma 1 klassi tudruku pealt, kuidas siin juba hakatakse raakima 6 aastase lapsega, et millised on sinu eesmargid ja kuhu ta tahab jouda. Ehk see 8 aastat treenimine viib neid ka kusagile. Loomulikult on siin ikka hea, et ulikooli pinki void tagasi minna ukskoik, mis vanuses ja eluperioodil.

    VastaKustuta
  8. ma ei julge palju sõna võtta kõigi siinsete gümnaasiumite erinevate tahkude suhtes, aga eks pikapeale, kui laps nii kaugel :).

    lapsed lähevad siin kooli neljaselt - kaks aastat lasteaeda ehk eelkooli, pool päeva korraga (9-12); ja isegi kui käiakse kusagil mujal lasteaias hoida, siis viiakse nad sealt kooli juurde, kui vastava koolitusega õpetajaid ei ole; siis on kaheksa aastat põhikooli ning peale seda NELI aastat gümnaasiumi (high school).

    ega ma ei saa oma Mari kohta ka öelda, et tal täiesti kindel suund juba olemas on, kuigi enamvähem siiski! ma ei arva, et ma tema vanuses nii palju selle peale oleks mõelnud! nii et ilmselt on tõesti tõsi, kuidas siin proovitakse juba varasest east lapsi rohkem mõtlema panna.

    VastaKustuta

Võid siia jätta oma arvamuse. Need ilmuvad kohe-kohe! Nii et ainult kannatust :-)