Mõlemal tüdrukul on olemas koolis käimiseks seljakotid. Siiani pole suurt häda olnud, sest enamasti jäävad raamatud kooli ning ainult mõne töö lõpetamiseks või koduste ülesannete tegemiseks oli vaja raamat koju tassida. Sel aastal on Kirkel aga hulgaliselt matemaatikat vaja kodus teha ja kui tavaliselt annavad õpetajad kooli ajal aega selleks, siis praegune õpetaja pidavat kogu aja seletamise peale raiskama. Kui siis keegi küsimuse esitab, pidi ta veel ja veel kord üle seletama, kuni aeg otsa saab...Muidu poleks midagi, kuid siinsed raamatud on eriliselt suured ja rasked - kirjapaberi suurused kõvade kaantega teosed. Loomulikult teeb see koti eriliselt raskeks. Ja nagu ma hiljuti lugesin, soovitatakse lapsel koti raskusel mitte üle 15% tema kehakaalust olla. Nii ma otsustasin muretseda Kirkele ratastel seljakoti.
Selleks oli vaja poodi minna. Kuna meie auto jukerdab käivitamisel, siis keeldusin sellega kuhugi sõitmast ning sel ajal kui minu muu pere karate treenigule kiirustas, seadsin sammud jala ostukeskusesse; kus loomulikult koolikotte enam erilises valikus polnud. Leidsin mõned seljakotid, mille hind algas umbes ühksakümnest dollarist. Esiteks hind... ja teiseks olid need ka pisut liiga suured ühele koolilapsele. Viimaks, kui olin läbiväsinud ning tülpinult koju jalutasin (kokku kõndisin sel õhtul pea 14 km), astusin läbi teelt küll pisut kõrvale jäänud Winners'i poest, mis ostab kokku mujalt poodidest järelejäänud kraami. (Kõigile, kes Kanadasse satuvad, soovitan soojalt seda poodi! Sealt saab uhkeid rõivaid hulga odavamalt kui tavapoest!). Ning sealt saingi pildil oleva koti, millega lihtne kogu oma kraami kooli ja koolist koju vedada.
Huvitav on siinses põhikoolis see, et me ei pea päriselt mitte kuidagi sügisel selle jaoks valmistuma, välja arvatud muidugi kooli- ja lõunasöögikott. Vihikud ja raamatud antakse koolist! Mõlemad on sellised suured nagu pildil näha. Enamasti jääb kõik kooli nagu nimetasin, oleneb muidugi õpetajast. Kirke ütles, et ei jõua ära oodata, millal tema õige õpetaja uuel aastal tagasi tuleb, sest see asendusõpetaja ei istu talle kohe mitte kuidagi. Eks näe, kui palju parem ta siis on...
Ilusa koti said.
VastaKustutaMa just mõtlesin meie koolilaste peale, et kuidas näeks pilt välja, kui nemad ratastega koolikotiga kooli tuleksid. Et kui mitu päeva see koolikott vastu peaks. Minu kodulinna peatänav on küll ilusti-kenasti korda tehtud ja koolimaja ümbrus ka (tänu hiljuti lõppenud kapitaalremondile), aga need teed, mis selle vahe sisse jäävad ei kannata kriitikat -auk-augus kinni, porilombid, mudamülkad, autod ja lapsed segamini teel (kõnniteed ei ole on ainult mingi kruusariba mõlemal pool teeservas). Ühesõnaga - oleks see kott mõne päeva pärast ilma ratasteta. -K-
kott on kena, ja õnneks pole kõnniteed väga augulised... ainuke mure on vihmaga, kui see ikkagi vihmavarju alla ei mahu ja kui me kõvasti lund saame jälle, siis peame ikka päris seljakoti muretsema, kuigi sedagi saab vajadusele selga tõsta!
VastaKustutaveel oleks ma nurgad tugevdanud, sest need saavad kõige rohkem kannatada! aga nii odava koti puhul ei tohi nuriseda!